Eelarvestrateegia 2019–2022 sai valitsuse heakskiidu

Riigi eelarvestrateegias kajastuvad valitsuse neli suurt eesmärki: suurendada Eesti ühiskonna sidusust ja rahvaarvu, edendada Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu, tugevdada Eesti julgeolekut.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022. Selle kulude maht ületab 47 miljardit eurot. Riigi eelarvestrateegias kajastuvad valitsuse neli suurt eesmärki: suurendada Eesti ühiskonna sidusust ja rahvaarvu, edendada Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu, tugevdada Eesti julgeolekut.

„Tegemist on vastutustundliku, inimesekeskse ja tulevikku investeeriva riigi eelarvestrateegiaga, mille vastuvõtmisega astusime suure sammu edasi, et meie ühiskond oleks sidusam, turvalisem ja targem,“ ütles peaminister Jüri Ratas. 2019. aastal valitseb maksurahu, uusi makse ei kehtestata. Eesti maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 34 protsendi lähedal SKP-st ja Eesti riigi võlakoormus väheneb 2022. aastaks 5,3 protsendini SKP-st.

Rahvaarvu suurendamine

Rahvaarvu suurendamiseks pöörab valitsus tähelepanu lastele ja peredele suunatud teenuste ja toetuste arendamisele ning toetab töö- ja pereelu ühildamist. Näiteks 1. juulist 2020. aastal hakkab kehtima 30-päevane isapuhkus ja isadel täiendav vanemahüvitis. Lisaks on vanematel võimalus lapse kolmeaastaseks saamiseni vanemahüvitise saamist kalendrikuu kaupa peatada ja taasalustada.

Valitsus soovib tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasvu. Selleks eraldatakse üldhariduskooli õpetajate palgafondi järgneva nelja aasta jooksul veel täiendavalt peaaegu 40 miljonit eurot.

Arstiabi parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks laiendatakse järk-järgult haigekassa tulubaasi. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viiakse riigieelarve tervisekulud üle haigekassa eelarvesse. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti.

Heaolu ja sidusus

Üks valitsuse prioriteet on suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. Inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku, hooldajate tööelus osalemise ning pikaajalist hooldust vajava liikmega perede toimetuleku toetamiseks plaanib valitsus muuta pikaajalise hoolduse korraldust. 2019. aastal toetab Sotsiaalministeerium 1,5 miljoni euroga innovaatilise eakate kodu rajamist. Luuakse teenuskohad keerulisema hooldusvajadusega eakatele, kes tulenevalt spetsiifilisest hooldusvajadusest on praegu pereliikmete hooldada. Loodavas kodus on maksimaalselt 50 teenuskohta. Töövõimereformi teise etapiga võetakse suund sellele, et tööandjad hindaksid töökeskkonna riske ja toetaksid töötaja tervise edendamist.

Ühiskonna sidususe suurendamiseks pakub valitsus vajalikku ja kvaliteetset keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega inimestele. Selleks avatakse Narvas ja Tallinnas eesti keele majad, mis saavad ülesande korraldada tasuta eesti keele kursusi ja välja töötada õppematerjale. Paraneb Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ levi, milleks valitsus on kavandanud 300 000 eurot aastas.

Kohaliku majanduse ja töökohtade loomise toetamiseks käivitatakse Ida-Viru ja Kagu-Eesti programmid, mille tegevustele otsustas valitsus aastani 2022 eraldada täiendavat rahastust vastavalt 7,2 miljonit ja 3,2 miljonit eurot.

Jätkusuutlik majanduskasv

Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu aitab tagada teaduse rahastamise kasv. Teaduse rahastamisel püütakse saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal, mis annab teadlastele suurema vabaduse valida uurimisteemasid vastavalt ühiskonna vajadustele. Selleks eraldatakse järgmisel neljal aastal täiendavalt kokku 53,2 miljonit. Kokku suunatakse valitsussektoris teadus- ja arendustegevusse eelarveperioodil lisavahendeid 115,4 miljonit eurot.

Aastatel 2019–2022 investeerib valitsus teedesse 822,5 miljonit eurot. Jätkatakse Rail Balticu ning muu strateegilise taristu väljaehitamist. 2018. aastal alustatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega. 2019. aastal algab Pärnus ning Ülemistel reisiterminali ehitus, mis on kavas lõpule viia 2020. aasta lõpuks. 2019. aastal saavad Tallinnas alguse Vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustööd. Samuti algab Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimine mahus 8,9 miljonit eurot.

Aastatel 2018–2020 investeeritakse Eesti kalandussektorisse 72 miljonit eurot ning põllumajandussektori ja maaelu arengusse kokku 482 miljonit eurot. Sealhulgas saab 15 miljonit eurot investeeringutoetust põllumajandusühistute piimatööstuse rajamise suurprojekt. Et parandada Eesti põllumajandustootjate võimet konkureerida teiste Euroopa Liidu tootjatega, tõstab valitsus üleminekutoetuse maksimaalse määrani. 2019. aastal tähendab see kokku 16,9 miljonit eurot.

Sügisel koostab valitsus riigieelarve eelnõu, mida Riigikogu menetlema asub. Siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.

AIVAR  JARNE

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.