Kas Eestile kaotsi läinud aastad?

Eestlaste ajalugu pole kiita – meile on läbi ajaloo korduvalt jätkunud okupante siia maailma risttuultesse nii idast kui ka läänest. Ja visa hingega eestlase auks peab ütlema, et vaatamata kõikidele vintsutustele, sõdadele, küüditamistele, vangilaagritele ja ülemerepõgenemistele on eestlased ikka veel rahva ja rahvusena elus! Pärast 700- aastast orjaööd õnnestus eestlastel end siiski kaks korda vabaks võidelda – 100 aastat tagasi suurte ohvrite hinnaga; laulva revolutsiooni aegu jõuti vabaduseni veretult.

Kurioosum on aga selles, et taasiseseisvunud vabas Eestis oskasid põlvpükstes valitsejad sotsiaalse turvalisuse siin meie isamaal nii madalale langetada, et tänasest Eestist on majandusmigrantidena põgenenud rohkem parimates aastates Eesti poegi ja tütreid, kui kõigis meie rahva eelmistes katsumustes ja repressioonides kokku?!?  Ja tagajärg on veelgi kurioossem – toimetame oma riigis oma rahva verevahetust, sest oma rahva poegade ja tütarde asemele toome Ukrainast ja Venemaalt, Aafrikast rääkimata, umbkeelseid, kellest hakkame nüüd „uuseestlasi“  kasvatama? Kallis lõbu, kas pole?

Pääsenud vabasse maailma, seisis Eesti 1991. aastal ristmiku ees: kas keerata paremale või vasakule? Kas edasi minna vasaktsentristliku Keskerakonna eestvedamisel Põhjamaade demokraatlike riikide sotsiaalse turumajanduse inimkesksel suunal või üle ookeani Eestisse „eksporditud“ ja Mart Laari eestkostel rakendatud paremliberaalse vabaturumajanduse suunal, mida Euroopas peaaegu ei eksisteeri, sest Euroopa riigid on valdavalt kas vasaktsentristliku, tsentristliku või paremtsentristliku, astmelist tulumaksu tunnustava sotsiaalse majanduspoliitikaga inimkesksed riigid.

Laari–Ansipi paremliberaalne suund jäi meil peale, ja nemad suunasid Eesti majanduspoliitikat peaaegu 25 aastat, ja ikka vaid veel rohkem paremale…  „Tänu“ millele oleme nüüd tõotatud Euroopa viie rikkama asemel Euroopa viie vaesema seas…  Oleme Euroopa üks suurima elatustasemelõhega riike…  Mis ongi meile seni jätkuvalt garanteerinud tööjõu väljavoolu riigist…

Kus on väljapääs sellest nõiaringist? Tulnuks kõigi meie vabadusaastate energia kulutada algusest peale püüdlusele jõuda lähemale Põhjamaade majandusnäitajatele… Aga selle asemel me oma parempoolse majanduspoliitikaga pigem kaugenesime  viimased 25 aastat Põhjamaadest.  Tähendab, ongi Eestile kaotsi läinud aastad…  Niigi rikkad veel rikkamaks, niigi vaesed veel vaesemaks…  Põgene, vaba laps!

Kas meie tänane valitsuskoalitsioon suudab panna aluse muudatustele, et päästa meie riigi jätkusuutlikkus? Raske küsimus, sest vastupidi-mõtlejaid jätkub. Jääb loota Keskerakonnale ja sotsiaaldemokraatidele.

Ka EKRE tundus sõnades vastuvõetavana, kuid nagu viimases telesaates „Otse kümnesse“ Martin Helme vaid korrutas, et nemad on parempoolsed ja KE on vasakpoolne (mis on vale!), siis tahaks küll küsida: kuidas suudab EKRE oma parempoolse majanduspoliitikaga kasvõi ühtainsatki eestlast kodumaale tagasi meelitada?

UDO  KNAPS, Märjamaa

1 Kommentaar
  1. vaagija 2 kuud ago
    Reply

    Uskumatu, aga endal ka imelik tunnistada, kui palju selle artikli eest kiita olen saanud…

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.