Anneli Ott: Riik toetab Lõuna-Eestit tugevalt

Anneli, olete oma töö tõttu Riigikogus peamiselt Tallinnas. Kui tihti jõuate kodukohta Võrumaale?

Kagu-Eesti saadikuna olen küll tööl Tallinnas, kuid tõeliseks kodukohaks pean kahtlemata Võrumaad, mistõttu üritan võimalikult tihti sinna ka jõuda. Selleks et piirkonna probleemide ja päevakorraliste teemadega võimalikult hästi kursis olla, on kohalolek valimispiirkonnas hädavajalik. Sellist põhimõtet olen kogu Riigikogus oldud aja järginud. Sellepärast otsustasin kandideerida ka kohalikel omavalitsuste valimistel Võru linnavolikogu liikmeks ja usun, et saan volikoguliikmena paremini viia kohalikud küsimused Toompeale.

Kuidas jõudsite nii-öelda suurde poliitikasse?

Võrumaal töötades puutusin tihti kokku olukordadega, kus tundus, et ega seal Tallinnas päris hästi ei mõisteta, millised probleemid valitsevad kohapeal maapiirkondades. Olen seda meelt, et kui ise ei tegele poliitikaga, siis tegeleb poliitika sinuga. Kõrvalseisjatena on loomulikult hea valitsuse otsuseid pidevalt halvustada, kuid minule see ei sobi! Eesti riigi kirumise asemel soovin probleemidest paremini aru saada ning kaasa aidata, et tehtavad otsused oleksid õiglased ja inimestele mõistetavad. Poliitikas kaasalöömine on ainus võimalus mõista, millises suunas ja miks just selliseid otsuseid tehakse ning kuidas see ühiskonda laiemalt mõjutab.

Olete Keskerakonda kuulunud tänaseks üle seitsme aasta. Kuidas olete rahul oma otsusega?

Ma ei ole nõus arvamusega, et igaüks on oma elus tekkinud probleemides ise süüdi ning et tublid on vaid need, kes teiste abita hakkama saavad. See, kuidas läheb meie lähedastel, naabritel ja kogukonnal tervikuna avaldab mõju ka meie endi heaolule. Pean oluliseks, et poliitika toetaks ka neid, kellele on elus antud kitsamad valikud ja võimalused. Eesti ühiskonna ühendamine nii vene keelt kõnelevate elanike jaoks kui ka linnade ja maapiirkondade vahel on samuti eesmärgid, mille teostamine vajab pidevat tööd. Poliitikas on tähtis meeskonnatöö ning minule omast maailmavaadet toetab ka Keskerakond. Seetõttu olen tehtud otsusega väga rahul.

Keskerakond on valitsuses olnud 2016. aasta novembrist. Millist valitsuse otsust peate kõige olulisemaks Eesti inimeste heaolu tõstmisel?

Oluliseks mõttemaailma muutuseks võib pidada valitsuse maksureformi, mis tõstis tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni, ja jätab kõikidele, kelle sissetulek on kuus kuni 1200 eurot, kätte 64 lisaeurot. Arvestades palgataset Valga-, Võru-ja Põlvamaal tähendab maksureform väga suurele osale Lõuna-Eesti inimestele sisuliselt 13. kuupalka. Ka pensionide kohta tõusnud pahameele puhul peame arvestama, et kõigist pensionäridest võidab üle 40 protsendi ning sissetulek jääb tulumaksu arvestamisel samaks ligikaudu 50 protsendil.

Samamoodi on ka 1. juulist kehtestatav tasuta maakonnasisene tasuta ühistransport üks samm edasi piirkonna inimestel teenuste kättesaadavuse parandamiseks ning piletiraha, mis jääb perekonna eelarvesse, on meie piirkonnas paljudele peredele oluliseks lisavõimaluseks.

Lühikese ajaga on ellu viidud mitmeid olulisi otsuseid, mis kõik omamoodi aitavad kaasa Eesti inimeste elukvaliteedi tõstmisele.

Eesti Päevalehe 30. mai juhtkiri tõi välja, et justkui oleks riik Lõuna-Eestile käega löömas. Millisena teie näete selle piirkonna tulevikku?

Valitsus eesotsas peaminister Jüri Ratasega on varasemast enam pööranud tähelepanu Tallinnast kaugemal asuvatele piirkondadele. Kuigi suur pahameel on alkoholi- ja kütuseaktsiisi üle, siis tegelikult oli praeguse valitsuse üks esimesi otsuseid ära jätta Reformierakonna kavandatud diislikütuse aktsiisi tõus. Arvestades, millist tõusu on naftahind maailmaturul tegemas, võib seda sammu ainuõigeks lugeda.

Niisamuti jäeti ära majutusettevõtete käibemaksu planeeritud tõus, mis oleks eriti valusalt löönud just Lõuna-Eesti turismisektorit. Eriti aga väikeseid pereettevõtteid, mis pakuvad meie ilusa looduskeskkonna keskel puhkamisvõimalusi ning toovad sellega enesele leiva lauale.

Vahepeal kriisis vaevelnud põllumajandussektor, millega paljud lõunaeestlased seotud, on koostöös valitsuse positiivse tahtega samuti tõusule pööranud. Lõuna-Eesti toetuseks on tehtud mitmeid otsuseid ning kindlasti ei tohi piirkonnale käega lüüa. Vahepealsest madalseisust hoolimata tuleb pilk suunata tulevikku ning panustada piirkonna arengusse veelgi enam ja järjepidevalt.

Olete olnud Võru linnapea ja volikogu esimees. Kuidas hindate linna rolli maakonnakeskusena lähiaastatel?

Omavalitsuste jaoks on põhiküsimus see, mis suunas edaspidi kujundatakse Eesti riigihaldust – kas tsentraliseerimise või euroopaliku detsentraliseerimise suunas. Haldusreformi järgselt on paljudes omavalitsustes tavapäratult suured ümberkorraldused ning terviklahenduste elluviimine kestab veel mõnda aega. Võrule ja teistele väiksematele maakonnakeskustele on oluline, et piirkonnas vajalike teenuste pakkumiseks ja nende teenuste kvaliteedi tagamiseks saaks tagatud ka riiklik rahastamine. Samuti on vaja teha tihedamat koostööd erinevate üksuste vahel. Jõupositsioonilt omavalitsuste suhtes otsuseid vastu võtta ei tohiks.

Piirkonna arenguks on vaja ellu viia Kagu-Eesti programm, milleks on tänane valitsus planeerinud järgnevaks neljaks aastaks 3,2 miljoni eurot. Võru arengut silmas pidades pean vajalikuks neljarealise Tallinna–Tartu maantee valmisehitamist. Laenuvõtmist selle teostamiseks pean mõistetavaks.

Õige pea algab Riigikogus istungivaba periood. Millised on peamised tegevused sel ajal ning kas Riigikogu saadikul suvel on aega ka puhkuseks?

Kuigi Riigikogu istungitele tõmmatakse selle nädalaga joon alla, siis see ei tähenda veel suvepuhkust. Algab töö valimispiirkonnas, mis on täis kohtumisi inimestega erinevatelt elualadelt. Kuna ees ootavad valimised, kujuneb tänavune suvi erakordselt sisukaks. Kuid selleks, et sügisele uue hingamisega vastu minna, kavatsen ka mina vahepeal aja maha võtta ning nautida suvesoojust Eestimaal.

Küsis Mathi Kivi

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.