Alusharidus lastele kohustuslikuks

TŸri kesklinna lasteaed. Foto: Dmitri Kotjuh/ JŠrva Teataja/Scanpix

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on välja käinud mõtte, et alusharidus ehk lasteaed võiks olla kohustuslik. Kes lasteaias ei käi, oleks ametlikult koduõppel. Kolme- kuni seitsmeaastastest lastest käib praegu lasteaias 94 protsenti.

Reps ütles, et ühel keskmisel aastal jääb alusharidusest kõrvale koguni kümme protsenti lastest. „Täna sellest õnnetust protsendist, kes ei käi lasteaias, on enamik sellised, kes tegelikult sotsiaalselt on kõrvale jäetud. Ja me näeme koolis, et need lapsed on tegelikult need, kes hiljem vajavad õpiabi. On ta kuus protsenti, on ta seitse või kümme, see on igal juhul liiga palju, et öelda, et meil on sellega korras,“ rääkis Reps.

Postimehes täpsustas Reps, et sõna „kohustuslik“ tähendab eelkõige seda, et omavalitsusel tuleb omada ülevaadet eelkooliealistest lastest, ning kui laps elab hoopis välismaal, siis kohustus teda lasteaeda viia tekkida ei saa. „Kui vanem peab otstarbekaks hoida oma last enne kooli kodus ja pakkuda talle koduõpet, ei saa seda vanemale keelata,“ lisas ta.

Riigile finantskohustus

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadiku Tiit Teriku sõnul väärib kaalumist ja arutamist erakonnakaaslasest ministri Mailis Repsi ettepanek muuta koolieelne haridus kohustuslikuks. Tema arvates peab riik selleks, et tagada kohustuslik koolieelne haridus, võtma endale finantsilise kohustuse ja muutma lasteaiakohad tasuta kättesaadavaks.

„Isegi, kui see kõik teenib laste huve,  ei saa riik lihtsalt omavalitsuste ja ka vanemate õlule panna lisakohustusi,“ ütles Terik. „Idee elluviimiseks on vaja riigieelarvest leida lisaressursse, et lasteaiakohad oleksid kõikide jaoks tasuta. See tähendab, et kui praegu maksab lasteaiakoht perekonna jaoks keskmiselt 60 eurot, siis peab riik selle kohustuse enda kanda võtma.“

Terik sõnas, et kindlasti ei saa ega taha riik alushariduse teatud mahus kohustuslikuks tegemisega elanikkonna üle kontrolli haarata. „Eestis on kahjuks palju niinimetatud probleemseid perekondi, kus laste heaolu ei ole alati esikohal, ja kohustuslik koolieelne alusharidus võimaldaks omavalitsusel märgata selliseid peresid ja nende probleeme juba varases staadiumis, et vajadusel neisse sekkuda,“ ütles ta.

Vaja läheb ka tugispetsialiste

Riigikogulane lisas veel, et enne kui muuta lasteaed kohustuslikuks, on vaja lahendada tugispetsialistide probleem. „Juba praegu ei jätku meil piisavalt lastekaitsespetsialiste, sotsiaaltöötajaid, logopeede ja teisi spetsialiste,“ lausus Terik. „Ilmselgelt vajadus nende teenuste järele kasvab, mis tähendab, et riik peab tagama nii spetsialistidele kui ka lasteaiaõpetajatele väärilise palga. Vaatamata riigipoolsele koolieelsete lasteasutuste töötajate palkade korrastamisele vajab see valdkond endiselt nii riigi kui ka omavalitsuste suurt tähelepanu.“

Terik ütles, et riik ei pea laskuma äärmustesse ja peab lapsevanema soovil pakkuma alternatiive. „Ministri idee seisneb selles, et lubada last ka edaspidi kodus õpetada tingimusel, et vähemalt neli tundi nädalas käiks laps lasteaias. Ei usu, et see oleks üle jõu käiv ülesanne ja vastuolus perekondade vabadusega ise oma elu korraldada,“ märkis Terik. „Lisaks selline lastevanemate ja spetsialistide koostöö aitab lihtsamini märgata probleeme ning ka hinnata lapse võimalusi ja sotsiaalset võimekust enne kooliminekut.“

Kn

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.