Noored korraldavad heategevuskampaania loomade aitamiseks

TALLINN, 27. juuni, BNS Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaud korraldab suve jooksul suure heategevusliku kampaania Tallinna suurtes kaubanduskeskustes, mille eesmärk on koguda raha Tallinna loomade varjupaigale ning tõsta inimeste teadlikkust.

Kampaania saab alguse Balti Jaama turul laupäeval kell 15 ja kestab kuni augusti keskpaigani. Tegemist on heategevusliku projektiga, mida viib läbi Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaud koostöös Põhja-Tallinna valitsuse ja Tallinna loomade varjupaigaga.

Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaua meeskond ootab kõiki  vabatahtlikke kampaaniaga liituma. Vabatahtlikuks registreerimiseks on vaja täita kaks elektroonilist ankeeti.

Põhja-Tallinna valitsuse vanem Raimond Kaljulaid kinnitab, et loomade varjupaigale on abi ka väikesest annetusest. „Koera või kassi viibimine varjupaigas maksab keskmiselt neli eurot päevas. Varjupaikade MTÜ on mittetulundusühing, mis saab iga Tallinna tänavatelt püütud looma esimese 14 päeva pidamise eest Tallinna linnalt tasu, kui looma omanik talle järele ei tule. Üle 14 päeva varjupaigas hoidmist saavad nad teha ainult tänu annetustele,” ütles Kaljulaid.

Tallinna loomade varjupaik asub Põhja-Tallinnas Paljassaare tee 85 kinnistul, kuid teenindab tervet Tallinna linna. Varjupaika saab toetada ka ülekandega, mille kohta leiab rohkem infot aadressilt http://www.varjupaik.ee/toeta.

Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaua kuraatori ja linnaosa vanema asetäitja Julianna Jurtšenko sõnul on kampaanial mitu positiivset külge. „Esiteks saame toetada varjupaika. Lisaks sellele saame ka teha varjupaigale reklaami ning innustada inimesi külastama ja varjupaika aitama. Noortele on see kindlasti võimalus proovida midagi uut ning saada vabatahtlikuna kogemusi,” ütles Jurtšenko.

Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaua meeskond avaldab tunnustust ja tänab kõikide kaubanduskeskuste meeskondi ning Tallinna Merepäevade korraldajaid, kes on kampaania läbi viimist enda ruumides ning üritustel lubanud.

2 kommentaari
  1. Irene 2 nädalat ago
    Reply

    Sisuliselt ÕIGE jutt.
    Produktiivloomade poris püherdamine toimub IGAL POOL Eestis.
    RAHAKURAT ON EESTIS ERITI JÕLE!
    Siiski tahaks teada, MIS nende loomadega toimub, kellele järele ei tulda??? Ja kas saab ja julgebki järele tulla vaene inimene kui looma tagasiandmisel peab tasuma priske arve – kust tal rahad? Kuidas sõita?(loom ei pruugi Tallinnast ollagi, vaid vahepeal läbinud mitu etappi ja olnud taevas teab kus. Ta on selgeks saanud, et ei SUUDA pidada .
    KAS NEED LOOMAD TAPETAKSE ÄRA?KES SEDA KONTROLLIB KUHU SATTUVAD??? Sellisel juhul, miks on asutuse nimi VARJUPAIK??? Prijomnik-raspredelitel oleks õigem öelda.
    Suur TÄNU NOORTELE !!! TEid oleks VAJA IGALE POOLE EESTIS jm. Varjupaiga töö tuleb korraldada nii, et see oleks TÕESTI varjupaik.
    Igal loomi hoidval asutusel peab olema oma tootmistegevus (MITTE LOOMADEGA ei nende,mis hoiul ega mingi muu loomsega)Inimesed valmis annetama ka teadmisi ja tekitama mingi tootmise-teeninduse, mis kuulub loomi hoidvale asutusele ja sissetulekud 1. loomade heaoluks seal asutuses 2. edasiarenduseks ja palkadeks.

  2. Kas 3 nädalat ago
    Reply

    nii heategevuste najal sõita mõeldaksegi? Kas ühelegi 1-punkti noorele pole kunagi pähe tulnud, milles viga? Aga selles, et meil on kõik loomad vabalt mõnitada, näljutada ja tappa. Peaks ju ilmselge olema, et vaja on loomade registrit, et sigimisvõimelised emasloomad on riikliku kaitse all. Kui keegi looma võtab, siis teeb ta ka hoolduslepingu, ja just valitsusega. Ning selle lepinguga kaasneb ka kohustus millal tahes lubada loomakaitsel siseneda looma heaolu kontrollima. Kui keeldub ust avamast, kohe tuleb politsei kohale kutsuda ja uks maha murda. Looma heaolu ennekõike! Sest kui inimene suudab end kaitsta, siis loom inimese vastu mitte.
    Kui hooldaja kaotab looma, siis tuleb tal tasuda meeletu trahv, et kaob igasugu isu uut looma muretseda. Seega peab iga hooldaja hoolealune olema talle nr 1 tähtsusega.
    Söömaksmõrvatavad loomad tuleb samuti kanda registrisse. Igal piima- või lihaveisel peab olema 100%-line õigus roheajal (maist oktoobrini) saada süüa rohumaal. Praegu aga on sageli nii, et loomad peavad püherdama hoovis poris ja näsima vaid heinu, mis neile laudas ette antakse. Sest rohumaad on maha äritud, et ruttu rikkaks saada. Ning need seisavad söötis, sest uue peremehe küsitav hind ületab mõistuse. Nii ostetaksegi heina kaugemalt kokku, et saaks lihaveised poris kuidagi vorstini välja venitada. Kas Tarmu Tamm seda ei tea? Kõik see toimub Põlva maakonnas!
    Kas Tarmu valmistab ette korraliku loomakaitseseaduse? 100% kindel, et EI! Sest teda ja ta bandet huvitab ainult RAHA!!!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.