Simson: tasuta bussisüsteemiga mitteliitunud saavad otsust muuta

Pildil Kadri Simson. MARKO SAARM/SCANPIX

TALLINN, 28. juuni – Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul saavad need neli maakonda, mis ei lähe laupäevast üle tasuta maakondlikule ühistranspordile oma otuse ümber vaadata ning soovi korral liituda kõikidele inimestele kehtiva nulleurose piletisüsteemiga.

Neljas maakonnas tasuta sõitu ei rakendu – Lääne-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Pärnumaal – kuid ka need maakonnad saavad oma otsust muuta, kui peavad seda sobilikuks, ütles Simson valitsuse pressikonverentsil.

Kui 11 maakonnas rakendub maakondlikel bussiliinidel tasuta ehk nulleurone bussipilet, siis neljas maakonnas saavad tasuta sõita vaid alla 20-aastased noored ja üle 62-aastased vanemaealised inimesed, kõik teised peavad bussipileti eest tasuma.

Alates 1. juulist ehk laupäevast kehtib nulleurone maakonna bussiliini pilet Valgamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt korraldavatel liinidel Läänemaal.

Nullhinnaga piletit pakkuvad bussid hakkavad kandma vastavat silti. Bussi sisenedes tuleb enda sõit registreerida ehk valideerida ühiskaart. Kui valideerimisaparaate bussis ei ole, siis väljastab bussijuht sõitjale vastava nullhinnaga pileti, teatas maanteeamet.

Sõit on vaja registreerida, et liiniveo korraldajad saaksid bussiliini käigushoidmise vajalikkuse hindamiseks statistikat liinil reisijate arvu kohta. Ühiskaardi saab soetada 2 euroga kas bussist või muudest müügipunkidest. Ühiskaarti ei pea isikustama ning see kehtib kõigis nulleurose pileti üle võtnud maakondades.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas aprilli lõpus piletihinnamääruse, mis võimaldab juulist maakondlikel bussiliinidel endiselt senises määras piletit küsida kuid ka tasuta transporti pakkuda. Kui kohalikud ühistranspordikeskused maakondlikus bussiliikluses juulist piletihindu ei langeta, näiteks nullini, siis nad tõenäoliselt jäävad vähemalt osaliselt ilma riigieelarves ette nähtud maakondliku ühistranspordi lisarahastusest.

BNS/Kesknädal

4 kommentaari
  1. Vaagija 1 aasta ago
    Reply

    Parempoolsed ja parempoolsus on viinud meid olukorrani, kus meil on Euroopa väikseimad pensionid, elatustase, miinimumpalgad jne ja kuna seejuures on parempoolsete “hüüdlause”, et tasuta lõunaid ei ole, siis olemegi parempoolsete poolt surutud olukorda, kus olemegi sunnitud kehtestama ajutiselt, kuni olukorra paranemiseni, “tasuta lõunad” – tasuta ühistransport, pensionide tõus, miinimumpalkade tõus jne, et säästa rahvast, et säästa rahvast kodumaalt põgenemast.

  2. inimkonnale 1 aasta ago
    Reply

    Tasuta bussisõit võiks ja peaks kehtima terve Eestimaa pinnal,niipalju ikka raha jätkuks! Sõjatehnika asemel võiks panustata tasuta bussisõit rahva heaks ja ksutajaks jätkuks küll,ja küll! Tegusid on vaja rakentada!

  3. Aga 1 aasta ago
    Reply

    need, kes teise arvel sotsialistlikult sõita ei soovi, ümber mõelda ei saa?

  4. Irene 1 aasta ago
    Reply

    Kahjuks ei selgunud artiklist, KAS Raplamaa bussides saab olema PENSIONÄRIDELE TASUTA SÕIT ?
    Öeldud on ,et 4 maakonnas saab ainult pensionäridele ja lastele-noortele tasuta olema. Kas need on KINDLASTI need maakonnad, k.a. RAPLAMAA, mis muidu üldisele tasuta bussiliiklusele üle ei lähe.
    Helistasin Raplamaa Maakonnavalitsusse (nende lehel pole ka teavet), et teada saada. Nemad ootavat luba MAANTEEAMETIST, seni pole veel tulnud. Anti Põhja-Eesti Ühistranspordi Keskuse üldtelef. 64 06 780
    Helistasin, ja seal oldi arvamusel, et TASUTA LÕUNAID POLE. Ütlesin, et kuidas on see võimalik, et olete NII vaesed ?,et isegi pensionäridele ei suuda tasuta sõitu tagada. See on ju naeruväärne . Vastati, et on inetu naeruvääristada kellegi tööd. Kirjeldasin olukorda, kus pensionärid saavad 300.-euri ja maksavad sellest veel tihtigi kommunaalid + KÜ renoveerimiskulud. Neile peab jääma 140 eur. “elamiseks” kui ei jää, maksab omavalitsus. Meie ei tegele riigi sotsiaalküsimustega – vastati.
    Kirjeldasin olukorda, kus pensionipäeval (saan veel rongiga paar kuud, siis tuleb R-Baltica ja rong võetakse ära)
    rongis saan maksta kaardiga,pension on selleks kellaajaks (napilt veerandtunni jooksul ) laekunud. Rongist tulles on 4 km keskusesse Raplas. Aga bussil kaardilugejat pole ja minul pole seda 1 euri, sest KÕIK viimane cent on toidule kokku kraabitud. Käin siis igakord jala selle maa. Küsisin, et kas buss kulutab rohkem bensiini või kulub, kui ta pensionäri tasuta peale võtaks ? KUIDAS, TEIE TAHATE TASUTA, JA TEISED PEAVAD MAKSMA? imestati-põlastati vastuseks.
    Vastasin, et rahad tulevad ka praegu RIIGI ÜHISEST KATLAST, ka teie palk või mistahes asutuse ülalpidamine.
    See, et teie suudate piletit jms.osta ja osa,väga suur osa pensionäre (eriti üksikuid ja oma majata) mitte, tulebki ju sellest, et JAGAMINE POLE olnud ÕIGLANE – see on tulnud PENSIONÄRIDE OSAST -see TEIE OSA SUURUS. Lõpetasin ka jutu, öeldes, et pole helistanud vaidlemiseks.,vaid teabe saamiseks.

    SELLISTE SUHTUMISTE- SUHTUJATE JUURES, MIS ILMSELGELT IGNOREERIVAD POLIITILISTEL EESMÄRKIDEL ENESEKINDLALT JA ÜLBELT POSITIIVSEID ARENGUID , EETIKAT JA VAESEMATE ELANIKE VAEVADE VÄIKESTKI LEEVENDUST, ME KÜLL EDASI EI JÕUA.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.