Nullbürokraatia

Tulenevalt koalitsioonilepingust on majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja nelja ministri koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise projekt, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia.

Nullbürokraatia projekti eesmärgid:

  • Vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel, riigiga suhtlemine peab muutuma senisest oluliselt lihtsamaks ja vähem koormavaks
  • Muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks (pidev bürokraatia vähendamise ettepanekute kogumine ja nõuete vähendamine)

Nullbürokraatia projekt koosneb kolmest suuremast blokist:

1) Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine riigiasutustega suhtlemisel

2) Majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamine

3) Riigi sisebürokraatia vähendamine

Tänaseks on kaotatud 92 bürokraatlikku nõuet

Tänaseks on ettevõtjate ettepanekutest lähtuvalt kaotatud 92 bürokraatlikku nõuet (56% teha lubatust, 2 aastaga lubati teha 64%), millega on lihtsustatud ettevõtete suhtlust riigiga või vähendatud sellega kaasnevat koormust. Kaardistatud on seadustega majandustegevusele kehtestatud erinõuded ja ministeeriumid, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, on leidnud kokku 14-st analüüsitud valdkonnast 12-s lihtsustusvõimalusi, millest neljas on lihtsustused juba jõustunud.

Rakkerühm on olnud avatud aknaks ka uutele ettepanekutele, millest väljapaistvaim on Tööandjate Keskliidu algatatud välistööjõu nullbürokraatia projekt, millega Tööandjate Keskliit tegi omapoolsele ideekorjele tuginedes ettepanekuid, kuidas vähendada bürokraatlikke takistusi välistööjõu Eestisse toomisel. Avaliku sektori siseselt on lihtsustatud töö- ja teenusprotsesse, kus ellu viia lubatud 418 ettepanekust on ellu viidud 39 protsenti.
Ettevõtetelt ja organisatsioonidelt koguti kokku 252 ettepanekut, neist 204 tehti bürokraatia vähendamiseks.

  • Ministeeriumid analüüsisid ettepanekuid ning vastavalt esitatud vastustele otsustasid koos ettevõtjate esindajatega, millised ettepanekud on võimalik täielikult ja millised osaliselt ellu viia. Kokku on 3+ aasta jooksul kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet.
  • Rakendatakse 65 protsenti kõikidest tehtud ettepanekutest ja 80 protsenti kõikidest bürokraatia vähendamise ettepanekutest.
  • See tähendab näiteks: aruandluskohustuste (maksud, statistika, keskkonnaaruandlus, tööturuga seotud aruandlus) vähendamist või aruandluse lihtsustamist (eeltäidetud aruanded), maksu- deklaratsioonide koormuse ja erinevate infokohustuste vähendamist ning riigi poolt nõutavate dokumentide arvu vähendamist.
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib täielikult ellu iga teise tehtud ettepaneku ning osaliselt iga neljanda ettepaneku (kokku 78%). Vaid üks bürokraatia vähendamise ettepanek jääb ellu viimata. Enamik ettepanekuid on seotud esitatavate dokumentide arvu vähendamisega ning lubade saamiseks vajalike protseduuride lihtsustamisega või tegutsemiseks vajalike nõuete vähendamisega.

Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine – edasised sammud

  • Majandus – ja kommunikatsiooniministri, ettevõtlusministri, rahandusministri ja riigihaldusministri 13. juuni koosolekul otsustati halduskoormuse 69 vähendamise ettepanekud 165-st (42 %) rakendada suuremate projektidega, mis lähevad bürokraatia vähendamisel kaugemale ideekorje raames tehtud ettepanekutest.
  • Koostöös ettevõtjate organisatsioonidega kogutud ettepanekute elluviimine eeldab enamuse ministeeriumide, mitmete ametite ning põhiseaduslike institutsioonide (Eesti Pank) ja avalik-õiguslike institutsioonide (Eesti Haigekassa) koostööd.

Majandustegevust põhjendamatult piiravate nõuete vähendamine

  • Kui nullbürokraatia projekti esimene etapp keskendub bürokraatia vähendamisega seotud ettepanekute elluviimisele, siis teises etapis on kavas mitmetes valdkondades lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks.
  • Olukorrast ülevaate saamiseks on teostatud kaardistus, mille käigus tuvastati 65 valdkondlikus seaduses kokku 180 erineva nimetusega tegevusluba ja 51 majandustegevuseteadet. Tegevusloa saamiseks või teate esitamiseks on kokku kõigil tegevusaladel 1220 erinõuet, ehk keskmiselt 5 nõuet iga loa/teate kohta.
  • Mõjude hindamise lihtsustamiseks on teostatud ka uuring, mille raames analüüsiti konkreetse majandustegevusteate esitamise või tegevusloa taotlemise protsessiga seotud aja- ja rahakulu, mis moodustavad ettevõtte jaoks kokku erinõude maksumuse. Tegemist ei ole kõikehõlmava uuringuga, selle mille eesmärgiks oli luua viie valitud valdkonna erinõuete näitel alus samalaadsete tegevuslubade või majandustegevusteadete maksumuse edaspidiseks hindamiseks.
  • Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumil on juba töös järgmiste tegevuslubade nõuete hindamised:

Lõhkematerjaliseadus – lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine
Lõhkematerjaliseadus – lõhkematerjali hoidmine
Lõhkematerjaliseadus – lõhkematerjali kasutamine
Lõhkematerjaliseadus – pürotehniste toote hoidmine
Lõhkematerjaliseadus – pürotehnilise toote võõrandamine
Lõhkematerjaliseadus – pürotehniliste toote kasutamine

Postiseadus – universaalse postiteenuse osutamine

Ühistranspordiseadus – taksoveoluba
Ühistranspordiseadus – takso sõidukikaart

  • Täiendavalt algatatakse nõuete hindamine veel kolmes valdkonnas (mereohutus, raudteeseadus, ehitusseadustik), konkreetsed otsused tehakse põhjendatud juhtudel analüüsi põhjal. Lõplik valik kõikidest valdkondadest kinnitatakse ministrite poolt oktoobri lõppu planeeritud kohtumisel.
  • Haridus – ja Teadusministeerium:

Erakooliseadus – tegevusluba erakoolile õppe läbiviimiseks rahvusvahelise Bakalaureuse õppe organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirjakonventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel

Erakooliseadus – tegevusluba õppetöö läbiviimiseks erakooliseaduse § 2 lõikes nimetatud erakoolis

Liiklusseadus – tegevusluba mootorsõidukijuhi koolituse korraldajale

Täiskasvanute koolituse seadus – tegevusluba täiendkoolitusasutuse pidajale

Keskkonnaministeerium:

Jäätmeseadus – jäätmete  käitlemiseks või jäätmekäitluskoha käitamiseks ja järelhoolduseks antav keskkonnaluba

Jäätmeseadus – jäätmekäitleja tegevuse registreerimine

Metsaseadus – metsateatis

Kultuuriministeerium:

Muinsuskaitseseadus – muinuskaitsega seonduvad tegevusload

  • Maaeluministeerium:

Toiduseadus – kõik toiduseaduse alusel antavad 7 tegevusluba

  • Rahandusministeerium:

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus – alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine

  • Siseministeerium:

Relvaseadus – relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona valmistamine ja müük

Relvaseadus – relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena

Relvaseadus – lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks

Relvaseadus – relvade laenutamine lasketiirus teenusena

Relvaseadus – relvade või laskemoona hoidmine teenusena

Relvaseadus – gaasipihusti ja pneumorelva valmistamine ja ümbertegemine

Turvaseadus – turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamise tegevusluba

Turvaseadus – turvatöötaja põhiõppe korraldamise tegevusluba

Riigi sisebürokraatia vähendamine

Valitsuskabinet arutas teemat 28.02.2017 ja võttis vastu järgmise otsuse:

  1. Võtta teadmiseks riigihalduse ministri esitatud ülevaade avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks esitatud ettepanekutest.
    2. Asjaomastel ministeeriumidel liikuda edasi nende ettepanekute elluviimisega, mis on hinnatud teostatavateks. Seaduse muutmist eeldavate ettepanekute elluviimiseks valmistada ette eelnõude väljatöötamiskavatsused. Võimaluse korral arvestada avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamise ettepanekutega juba töös olevate eelnõude menetlemise käigus.
    3. Ministeeriumidel tuua iga uue seaduseelnõu väljatöötamisel eelnõu seletuskirjas selgelt välja selle seaduse rakendamise mõju halduskoormusele, pidades silmas, et regulatsioonide rakendumisega kaasneks võimalikult väike halduskoormus kõigile osapooltele ja lõppkokkuvõttes nende halduskoormus ei kasvaks.
    4. Rahandusministeeriumil esitada valitsuskabineti nõupidamisele ülevaated ettepanekute elluviimise seisust 2018. aasta veebruaris ning 2019. aasta veebruaris.

Tegevus on rahastatud ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine”.

Kesknädal

1 Comment
  1. Jätke 2 nädalat ago
    Reply

    loll jutt. Tehke kõik AVALIKUKS ja ongi liigne asjaajamine kadunud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.