Prantsusmaa sai võidu, Horvaatia – au ja kuulsuse

Taani - Prantsusmaa FIFA 2018. Jalgpalli Maailmameistrivõistlused Venemaal.

Siin- ja sealpool maakera inimesi hullutanud jalgpallimängud on selleks korraks otsa saanud. Kui mitu silmapaari üht või teist mängu jälgis, on alles kokkuarvutamisel, ent täiesti selge on see, et muule huvitavale spordisõprade tähelepanu eriti ei jagunud.

Jalgpallimaailma ihaldatuima karika tõstis 2018. aastal Venemaal enda pea kohale Prantsusmaa meeskond, kuid au ja kuulsuse võttis kaasa finaalis kaotuskibedust maitsnud Horvaatia. 2018. aasta jalgpalli-maailmameistrivõistlused olid põnevad nii spordigurmaani kui ka asjaarmastaja jaoks, pakuti põnevaid hetki ja ohtralt väravaid, üllatusi mängutasemes.

Suurte langemine

Kõige suurema üllatuse suutis sel aastal valmistada Saksamaa, seda nii publikule kui ka mängijatele endile, kuid kahjuks oli see üllatus äärmiselt kehv. 2014. aasta maailmameister, kes toona võimsalt võiduni purjetas, pidi sel korral oma väravast korjama nii palju palle, et alagrupist edasi enam asja polnudki. Mõistagi pakkus meistrite põrmulangemine palju kõneainet ja selle üle heideti häbenemata naljagi.

Kaks superkangelase staatuses pallurit, maailma ühed enimteenivad sportlased, argentiinlane Messi ning portugallane Ronaldo pidid omavahel võitlema parima palluri tiitli eest, teadsid kihlveokontorid. Paraku ei suutnud need mehed enamat kui viia oma meeskond 16 parema sekka. Nobedad karikatuurimeistrid joonistasid kurvalt kohvrit lohistava Messi kannule vähemalt sama nukra Ronaldo, et nood saaksid ühe lennuga koju sõita. Tõeliselt jalgpallile pühendunud riik Brasiilia teekond sai otsa veerandfinaalis. „Suurtest ja võimsatest“ suutis oma töö väärikalt ära teha vaid Prantsusmaa.

Noored ja üllatajad

Tõeliselt sümpaatselt esines jalgpalli sünnimaa Inglismaa noor meeskond. Kuna inglased on pidanud suurvõistlustel oma rahvuskoondisega mõõna kannatama juba pikka aega, siis ei osanudki keegi nendelt midagi erilist ka oodata. Viimati oldi koondise eest nii vähe mänginud meestega väljas 1962. aastal, samuti on kapten Harry Kane (24) noorim britt, kellele see vastutus usaldatud. Suurepäraselt esinenud Inglismaa pidi leppima neljanda kohaga, kuid Kane jäi siiski kuue tabamusega parimaks väravakütiks.

Varasemalt pigem Euroopa keskmike hulka kuulunud Belgia suutis näidata tugevat mängu ning anda selge signaali, et see koondis tuleb edaspidi favoriitide hulka lugeda. Kolmanda kohaga kodumaale naasnud pallureid võeti mõistagi vastu väärikalt.

Erilise üllatuse valmistas kodupublikule südikalt mänginud  Venemaa meeskond, kes jõudis välja koguni veerandfinaali. Omajagu õnne ja koduseinte tugi aitasid korduvalt Venemaal keerulistest olukordadest välja tulla ning vajalik tabamus ära vormistada.

Väike Horvaatia, suur Prantsusmaa

4,1 miljoni elanikuga Horvaatia meeskonna mäng finaalis 65 miljoni elanikuga Prantsusmaa meeskonna vastu näitas taaskord, kuidas jalgpallis on kõik võimalik ning ka väike riik võib konkureerida edukalt suurte tipptegijate seltskonnas. Esimest korda ajaloos finaali jõudnud Horvaatia pidi  siiski tunnistama Prantsusmaa paremust, kuid parima mängija tiitli pälvis horvaatide kapten Luka Modrić. Maailma silmis sõideti aga koju tõeliste kangelastena. Vastuvõtt, muide, oli tõesti kangelaslik: jalgpallurite lennukit eskortisid Horvaatia õhuruumis pidulikult õhujõudude hävitajad, pealinna oli oma mehi tervitama tulnud veerand miljonit inimest. Riigiraudtee müüs pileteid poole hinnaga ja pealinnas oli sel päeval ühistranspordis sõitmine tasuta.

Jalgpalliimed annavad lootust, et õige pea mängib ka Eesti koondis maailmameistrivõistluste finaalturniiril, esialgu kasvõi alagrupis. Kui horvaadid hakkama said, küll saame meie ka!

1 Kommentaar
  1. Kokkuvõttes 2 aastat ago
    Reply

    jäid slaavlased neegritele alla.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.