Taavi Aas: siirust ja inimlikkust võiks meie ümber rohkem olla

Vanast saunakaminast sai suitsuahi. Esimene kala tehtud ja ahi töötab. Foto: Taavi Aasa Facebook

Taavi Aas on Tallinna linnapea ametiketti kandnud alates eelmise aasta 9. novembrist, enne seda aga täitnud kaks aastat linnapea kohuseid. Kesknädal uuris, kuidas läheb elu pealinnas keset suvist leitsakut.

Hiljuti sai avalikkus näha tavatut pilti, kus Tallinna linnapea Taavi Aas ronis ekskavaatorikabiini ning vajutas Reidi tee ehitusel kopa maasse. Pole just väga tavapärane pilt.

Tõepoolest, ega see mingi saladus pole, et ma nendest lindilõikamistest just ülearu palju ei arva. Aga suurte objektide ja investeeringute puhul on kahtlemata oluline, et märk maha jääks ja linnarahvas teada saaks, mis toimub. Tunnistan, et eks selle Reidi tee kopa maasse löömise järel langes ka üks kivi südamelt. See ülimalt oluline ja väga suur töö oli jäänud juba liiga pikaks ajaks erinevatel asjaoludel venima. Nüüd on aga asi pihta hakanud, üle koera on saadud, saba on veel jäänud.

Need linlased, kes Reidi tee rajamise vastu seisid, on siis nüüd kaotanud?

Ei, ma väga loodan, et keegi tallinlastest ei pea tundma end kaotajana. Usun, et tööde lõpuks leebuvad veel nii mõnedki, kes siiani vastu olnud. Tegemist ei ole ju vaid tavalise autoteega, vaid mereäär saab endale juurde kauni promenaadi koos kergliiklustee ja jalgrattateega. Kui uut teetrassi ehitame ligi kaks kilomeetrit, siis vastukaaluks rajame uusi ja rekonstrueerime olemasolevaid kergliiklusteid kokku üle kümne kilomeetri. See, et kesklinnast saab õige peagi jalutada mööda promenaadi Piritani, pole sugugi väike asi, ning kindlasti pole see kaotus. 

Tallinnas juba visatakse nalja, et suur kuumus on ka linnavalitsusele kehvasti mõjunud ning et olete otsustanud selle suvega vähemalt pooled Tallinna tänavad kinni panna ja ära remontida.

Noo, siis on ju kuumus hästi mõjunud, kui otsustasime sedavõrd palju remontida. (Naerab). Aga kui tõsiselt rääkida, siis eks mitme suure objekti korraga töös olek annab selle tunde, justkui toimuks teetööd kõikjal. Näiteks Gonsiori tänav, mille rekonstrueerimise eelmisel aastal Euroopa Liidu eesistumise tõttu edasi lükkasime, mõjutab ka paljusid teisi ümberkaudseid tänavaid, sest mõistlik on sealgi ühe hooga vajalikud tööd ära teha. Paljusid liiklejaid mõjutab ka käimasolev Tammsaare –Tondi–Rahumäe ristmiku laiendus. Rääkimata kõikidest väiksematest parandustöödest, mida kõikides linnaosades hetkel tehakse. Praeguse kuumalaine puhul kõlab see naljakalt, aga Eestis on lihtsalt sedavõrd kehv ilmastik teetööde tegemiseks. Võtame suvest maksimumi ning püüame sättida nii palju kui võimalik puhkuste perioodi, mil see kõik linlasi kõige vähem segaks.

Muide, päris head lahendust ei leia kunagi. Umbes kuu tagasi sai linnavalitsus Päevalehe juhtkirjas pragada, et Tallinn on liiga autokeskne, aga samal ajal põrutas reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus, et linnavalitsus hoopis kiusab autojuhte. Eks see üks tasakaalukõnd ole: aprillis saame pragada, et asfaldis on augud, ning juulis, et neid lapime. Igal juhul tänan kõiki liiklejaid, kes praegustes oludes on säilitanud kannatlikkuse.

Juulikuu tõi ka teate, et olete otsustanud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) vastu kohtusse minna. Kas siis kuidagi teisiti ei saanud asju lahendatud?

Tõepoolest, ma ei näinud enam teist võimalust kui paluda kohtul asjasse selgust tuua. Lugu on tegelikult üpris vana, juba selle aasta algusest on ERJK esimees Ardo Ojasalu ja aseesimees Kaarel Tarand väljendanud oma selgesti kallutatud suhtumist. Ojasalu lubas mind trellide tahagi panna, mis sest, et uurimistki polnud alustatud. Nii nad mulle ettekirjutuse tegidki. Kuna olen seaduskuulekas kodanik, siis muidugi täidan selle, aga võitlen oma õiguste eest kohtus. Eriti naljakaks teeb asja see, et ettekirjutuse kohaselt oli valeks teoks „Stolitsas“ viis kuud enne valimisi ilmunud kokkuvõte pressikonverentsist, kus Keskerakond teatas kogu Eesti meediale oma pealinna linnapeakandidaadi. Ausalt öeldes, mul puudus tol hetkel igasugune vajadus „Stolitsa“ artikli järele, sest kõik väljaanded kirjutasid asjast nagunii. Aga eks kohus teeb oma töö ja arutab, kellele õigus jääb.

Vägikaikavedamist on olnud ju veelgi. Veidi enne Tallinna päeva, 8. mail hääletas linnavolikogu linnapea umbusaldamist, mis teatavasti läbi kukkus. Kuidas sellesse umbusaldusse suhtuda?

Iga linnavalitsuse liige peab arvestama, et ta võib opositsiooni hambusse jääda ning tema umbusaldamine pannakse volikogus hääletusele. Eks see ongi opositsiooni üks parimaid võimalusi pildil püsida, ja seda ka kasutatakse. Ja antud juhtumit ei peagi ma muuks kui opositsiooni enesenäitamiseks.

Mis siis saab nende korruptsioonijuhtumitega, millele opositsioon viitas?

Korruptsioon on igas vormis kahjulik ning selle avastamise, aga veelgi enam selle ennetamisega tuleb pidevalt tegelda. Ja seda tänane linnavalitsus ka teeb. Olen rahul, et Soraineni advokaadibüroo eesotsas riigi endise peaprokuröri Norman Aasaga on meile selles küsimuses appi tulnud ning aitab välja töötada korruptsioonitõrje programmi.

Minu seisukoht on väga selge: mitte ükski sahkerdamine, varastamine või hõlptulu võtmine ei jää Tallinna linnasüsteemis avastamata. Iga avastatud korruptsioonijuhtum on mõistagi ebameeldiv, kuid see on samm edasi korruptsiooni väljajuurimise teel.

Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts on saanud nende juhtumite tuules endale uue juhi, reformierakondlase Deniss Boroditši. Kuidas läks nii, et just linnavolikogu liige sai selle ameti?

Täpselt nii läkski, et Boroditš kandideeris ametisse ning nõukogu pidas teda parimaks kandidaadiks. Seadus teatavasti ei keela linnavolikogu liikmel sellises ametis töötada. Mina tunnen Boroditšit juba ammusest ajast, mil olime koos abilinnapead. Tegemist on väga suure töövõimega inimesega, kes saab selles ametis kindlasti hästi hakkama. Tal on kogemusi erasektorist, Tallinna linnast, parlamendist. See kõik kulub ära, sest TLT-s töötab üle 1700 inimese. Sellise ettevõtte juhtimine ei ole naljaasi.

Kuidas sujub linna juhtimine olukorras, kus üks linnavalitsuse liikmetest on Roheliste erakonnast, kui palju vaidlusi tuleb pidada?

Vaidlusi peavad ka keskerakondlastest linnavalitsuse liikmed omavahel. Parteiline kuuluvus ei oma siin tähtsust, sest vaidlustes sünnib ju teatavasti tõde. Isiklikult olen väga rahul, et Züleyxa Izmailova on minu linnavalitsuses abilinnapea. Ta on toonud paljudesse küsimustesse hoopis teise vaatenurga ja oma valdkonda päris hästi sisse elanud. Muide, just Züleyxa oli see, kelle abil jõudsime rühmitusega Merelinna Kaitseks kokkuleppele mainitud Reidi tee projekti korrigeerimiseks. Kokkuvõtlikult: linna juhtimine sujub väga hästi.

Järgmise aasta 3. märtsil valitakse Eestile uus Riigikogu koosseis. Pole ilmselt kahtlust, et Taavi Aas on kandidaatide nimekirjas ja sinna ka valitakse. Kas Tallinn võib oma linnapeast pärast Riigikogu valimisi ilma jääda?

Ärme tõtta sündmustest ette. Kindlasti ma valimistel kandideerin, aga ennekõike mõtlen ikka selle peale, et olen saanud mandaadi Tallinna juhtimiseks. Pealinn areneb hetkel sedavõrd suure kiirusega, pooleli on nii palju olulisi projekte, mille teokssaamise juures tahaksin kindlasti olla.

Üks suurprojekt tundub samuti olevat Taavi Aasa südameasi. See on Linnahall. Mis on sellest saanud?
Linnahalli saatus läheb peale minu korda veel väga paljudele inimestele. Aga loomulikult, see ehitis vajab endale funktsiooni ja vajab kordategemist. Uue elu saanud Linnahall annaks Tallinnale meeletult palju potentsiaali juurde. Meie nägemuses tuleb sinna rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskus. Kui suudame hakata võõrustama maailmatasemel mitme tuhande osavõtjaga konverentse, siis teenib Linnahall end igal juhul tagasi. Hetkeseisuga on Euroopa Komisjon projektile esmase tagasiside andnud ning palunud täiendavaid andmeid ja täpsustusi. See võib tunduda kõrvaltvaatajale mõne paberi täitmisena, kuid tegelikult on vajalike materjalide maht väga suur. Aga muud varianti pole – sellised on reeglid, ning me peame tegema nii, nagu ette nähtud.

Kui muidu olen Linnahalli osas optimistlik, siis ühes asja pärast on mul kurb meel. Juuli keskel lahkus siitilmast Tõnu Prööm, kes töötas Linnahallis kokku 35 aastat, sellest 20 aastat asutuse juhina. Mul on kahju, et ta ei jõudnud ära oodata oma armastatud maja taassündi kultuuritemplina. Aga meie kohuseks on tema tööd jätkata.

See oli väga siiras ja inimlik mõte.
Siirust ja inimlikkust võiks meie kõigi ümber palju rohkem olla.

Tabavalt öeldud. Mida veel võiks tallinlastele soovida?
Ennekõike, et neil läheks kõik hästi ja osataks rõõmu tunda ka lihtsatest asjadest. Ma arvan, et Tallinnas on hea elada ning see elu läheb veelgi paremaks.

Kas Tallinna linnapeal on aega suvel ka puhata?
Puhkamiseks tuleb aega võtta iga ameti pidajal, sest kogu aeg ei saa töölainel olla. Oma puhkust olen kasutanud väga meeldivalt: just hiljuti sain näiteks valmis suitsuahju, mille tegin vanast saunakaminast. Eks kõik, kel maakodu, teavad, et seal jagub tegemisi iga ilmaga ja igal ajal.

Lõpetuseks veel midagi poliitikavälist. Kas jalgpalli MM-i ka jälgisite?
Ikka! Vaatasin niipalju mänge, kui vähegi aega oli. Mul oli väga hea meel, et väike Horvaatia jõudis finaali, hoidsin neile kõvasti pöialt.

Küsis Taavi Pukk

3 kommentaari
  1. Sae-Taavi 11 kuud ago
    Reply

    tahab jätta muljet, et tema ei tea midagi, sest tema oli ainult Edgari tallanahk.
    Ja Sussuga oli asi hoopis lihtsam – Sussu osteti ära.

  2. Maali Maalt 11 kuud ago
    Reply

    mida külvad, seda lõikad…
    inimvaenulik korrupeerunud keskerakond on muutnud elu Eestimaal kõvasti halvemaks.
    liiklussurmad, alkoholi tarbimise hüppeline kasv, hindade kallinemine…
    see kõik muudab ka inimsed tigedamaks.

    • to libaja 11 kuud ago

      Kui sinu elu siin riigis halvemaks läinud on, siis vaata peeglisse, kui rohkem jooma hakanud oled, vaata samuti peeglisse. Aruanne ei näita alkoholitarbimise hüppelist kasvu. Nüüd mõtle hoolikalt, miks sa tige oled. Vastuse saad peeglist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.