Juhtkiri: Abistame põllumehi keerulisel ajal

Tarmo Tamm, maaeluminister

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle kogu Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademetehulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem kui pikaajaline keskmine. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem. Selleks ei pea olema ekspert, et aru saada, kuidas niisugune olukord meie põllumajandusele mõjub. Oleme astunud olulisi samme põllumehe abistamiseks keerulisel ajal.

Juulikuu teisel poolel saatsime Maaeluministeeriumi poolt pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega suhtuksid põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistvalt. Samuti on vajalik vastutulelikkus, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.

Erakorraliselt tuli Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis kokku ka Riigikogu maaelukomisjon, kus otsiti koos põllumajandusorganisatsioonidega lahendusi pikast põuast tingitud probleemidele. Üles kerkis kaks teemat, mis võiksid kiiret abi pakkuda: Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisavahendite leidmine põllumeestele käibelaenu pakkumiseks ning PRIA esitatavate nõuete ajutine ülevaatamine.

2. augustil toimunud kabinetinõupidamisel otsustas valitsus eraldada valitsuse reservfondist Maaelu Edendamise Sihtasutusele 20 miljonit eurot. Sellega loome põllumeestele võimaluse saada soodsatel tingimustel laenu põuast tingitud käibevahendite puuduse leevendamiseks ning käenduste toetamisel. Samuti teeme Maaeluministeeriumis tihedat koosööd PRIA-ga, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud. Julgustangi kõiki põllumehi aegsasti PRIA poole pöörduma, et üheskoos asjad läbi arutada ja välistada hiljem ebameeldivaid üllatusi toetustega seonduva osas. Olen PRIA töötajatele südamele pannud, et olukord on raske ning et vajame väga mõistvat suhtumist.

Keskmõte:

Asume muutliku ilmastikuga piirkonnas, ning võib üsna kindel olla, et seesugust eriolukorda tuleb ette ka tulevikus.

Praegust olukorda aitavad osaliselt leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja ühtekokku maksame otsetoetustena välja peaaegu 134 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus üleminekutoetusi summas 18,4 miljonit eurot.

Erinevate arutelude käigus on üles kerkinud teema seaduste muutmise vajalikkusest, mis võimaldaks vajadusel välja kuulutada eriolukorra. Tõsi, hetkel kehtib hädaolukorra seadus, mida pole aga seni taasiseseisvunud Eestis kordagi kasutatud. Hetkel ei valitse küll hädaolukord, kuid eriolukord kindlasti. See on Riigikogule arutamiseks väärt mõte, millega loodetavasti jõutakse veel enne märtsikuiseid valimisi tegelema hakata. Asume muutliku ilmastikuga piirkonnas, ning võib üsna kindel olla, et seesugust eriolukorda tuleb ette tulevikuski.

Siit-sealt on kostnud ka kriitikanoote: miks jälle põllumeestele lisaraha tuleb jagada? Võin vastuseks öelda, et Eesti põllumehed väga pingutavad ise hakkama saamiseks ning kindlasti ei tee nad seda toetuste saamise nimel. Abikäe ulatamine põllumeestele praeguses olukorras on väga vajalik, sest nii aitame hoida elu maal. Aitame hoida Eesti toidu tootmist. Ja see on oluline.

6 kommentaari
  1. to Ka 4 kuud ago
    Reply

    Ei erine millegagi Hollandi või Belgia vms. väetisenõus kasvatatust. Peale hinna mis 2-5 kordne.
    Ja egas köögivilju, marju, seeni, puuvilju ju kasvatatagi .Paljuks neid, seda kõige vajalikumat toitu kasvatatakse.Ikka teravili ja raps ja sööt ja loomad. Kõik kahjulik, kui üle tarbitakse. Sestap käibki rahvas ringi nagu täispuhutud riidekapid .Ei oska nad ise ,ega pole ka võimalik õigesti toituda. Liha,liha, liha igal kujul ja teravili. Sähmaki igale poole veel siirupit ka sisse ja sõltuvusaineid ja siis kiidetakse üles. Eelista Eestimaist.
    Loodus maksabki kätte, kes teiste eludega ei arvesta, saavad suure kõhu ja nigela tervise.
    Aga see kõik on lubatud ja hea rahatootmise vahend, mida nimetatakse tööks , kasumiks, tubliduseks postamendi otsas.
    Kui neile anda veel luba hinda voli järele tõsta, jäävad vaesemad puhta nälga,needsamad kes teiste terviseid oma tegevusega vähemasti ei kahjusta ja ühiseid ressursse ei tarbi ning loomi ei piina.

    • Tahad 4 kuud ago

      vist öelda, et vaesed elavad vaesuse tõttu tervislikult ning elavad üle 100 aasta, rikkad aga kahjulikult (õgivad raisad aina liha) ja surevad pinsile jõudmatagi.

  2. Arvutaja 4 kuud ago
    Reply

    Kunas neil pole olnud keerulised ajad ?
    Kuna neil ,just neil, pole olnud vaja toetust?
    Kuna neil on olnud küllalt?
    Kahju on mul loomadest vaid.

  3. Maaelule annab tiivad paukgaasi aparaadi kasutamine mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!

  4. Ka 4 kuud ago
    Reply

    selleks ei pea olema ekspert, et taibata, et igasugused toetused on juba loomult kurjast. Igal asjal peab olema oma hind ning nende toetuste asemel peab valitsema vaba turg. Siis ei saaks julmalt pealemakstud saksad ja prantsud oma odavama toodanguga meie turgu solkida ega vallutada ja meie tootmist lämmatada. Ning põllumehed saaks oma raha kätte otse, ilma Tarmolt kerjamata.
    Ning mingeid abirahasid ei tohi jagada neile, kes oma toodangut mürgitavad või tehisväetistega solgivad. Mis sest, et saagid on suuremad, kuid mingi MAHE see kindlasti pole.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.