Tallinna Haigla valmib aastaks 2025

Tõnis Mölder, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea

Eesti arstiabistatistika näitab, et meie tervishoiusüsteem toimib üsna eeskujulikult ning võime arstiabi kvaliteediga rahul olla. Kuid statistika pole siiski ainus, mis määrab, kuidas tagada patsientidele kvaliteetne ja kättesaadav arstiabi – peame pidevalt olema valmis muutusteks ning mõtlema sellele, kuidas tagada tõhus arstiabi ka seitsme või kahekümne aasta pärast.

Meditsiinitehnoloogia areneb võimsasti ning vanad lahendused ja arusaamad enam igakord ei toimi. Mitmed tervishoiuasutused töötavad samal ajal justkui konkurentidena. Sellel on kindlasti ka mõningad plussid, kuid tõelise edukuse tagab koostöö. Tallinna linnavalitsuses on prioriteediks  rajada 2025. aastaks Eesti modernseim haigla, mis suudab oluliselt tõsta arstiabi kvaliteeti, parandada selle kättesaadavust, koondada endasse vähemalt 25% Eesti eriarstiabist ning teenindada vähemalt poolt Eestit.

Uus haigla võimaldab kasutada parimaid ja nüüdisaegsemaid kõrgtehnoloogilisi võimalusi, mis vanades haiglahoonetes pole enam võimalik. Oleme arvestanud rahvusvahelist praktikat ja kogemusi, mis näitavad, et uute haiglate rajamine on kõige mõistlikum tegevus.

Rajatavasse haiglasse koondame eelkõige Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla ning ka osa lastehaiglast, mis tekitab tulevikus väga hea logistilise arstiabi lahenduse – Tallinna ühes servas paikneb Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning teises rajatav Tallinna Haigla.

Modernne Tallinna Haigla tugevdab oluliselt Eesti tervishoiusüsteemi, mis ilmselgelt vajab muutusi.

Laias laastus lähevad vanade ja amortiseerunud haiglahoonete kinnistud müüki, kuid uued linnaosades paiknevad tervisekeskused, hooldusravikliinikud ja lastehaigla jäävad endiselt samasse kohta. Muidugi pole nimekiri lukus. Täpsemalt sõltub kõik sellest, millised on nii riigi kui ka linna vajadused ning parimad lahendused, et patsient ei peaks jooksma ühest kohast teise. See on ka Tallinna Haigla rajamise puhul üks oluline väärtus, et kogu arstiabi tuleb ühest kohast. Teine võimalus on see, et rajame haigla Euroopa Liidu rahadega. Samuti ei tasu välistada kolmandat varianti, et ehitame haigla hoopis koostöös erasektoriga.

See on valikute küsimus, kuid tasub täheldada, et Eesti ühiskond vananeb, mis omakorda tähendab, et abivajajate hulk kasvab ja töökäsi jääb vähemaks.

Nüüdisaegse Tallinna Haigla puhul oleme sellega arvestanud ning on kindel, et uus Haigla on Eesti tervishoiusüsteemi arendamiseks ääretult vajalik. Usun, et üsna peagi jõuame ka finantsküsimustes kokkuleppele ning saame rajada modernseima haigla, millest võidavad kõik Eesti inimesed.

Uue haigla trumbid

Tallinna Haiglasse koondub vähemalt veerand Eesti eriarstiabist ja hõlmatud on kõik erialad. Uus haigla võimaldab kasutada parimaid ja nüüdisaegsemaid kõrgtehnoloogilisi võimalusi. Usun, et see annab ka lisamotivatsiooni arstidele ja erialaspetsialistidele kodumaal töötada või tulla siia tagasi, kui siinsed töötingimused on maailmatasemel.

Väga hästi on läbi mõeldud ka liikluskorraldus ja parkimine – erinevad sõiduteed ning kahekorruseline maa-alune parkimismaja. Kokku oleme parkimiskohti planeerinud vähemalt 1566, mis jagunevad külaliste ja personali vahel.

Haigla kogu brutopind moodustab 144 645 m², millest programmeeritud tööpinda on 75 113 m². Hoone tuleb ligi 300 m pikk, 80 m lai ja 40 m kõrge. Kriisiolukorras suudab haigla tagada ligi 800 aktiivravi voodikohta. Hooned saavad olema ühendatud maa-aluste tunnelitega, et kehvade ilmastikutingimuste korral võimaldada mugav patsientide liikuvus.

Rääkides rahast

Tõsi, see projekt tuleb kulukas. Alginvesteering hoonestusse on ligikaudu 300 miljonit eurot ning investeeringud meditsiinitehnoloogiasse umbes 60 miljonit eurot. Rahastamiseks on mitmeid võimalusi. Tallinn on valmis selleks, et koostöös riigiga rahalised vahendid ühendada, sest tervishoiusüsteem vajab uut haiglat ning arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks tuleb suuremaid ressursse igal juhul suunata. Haigla hakkab teenindama vähemalt poolt Eestit, mitte ainult pealinna elanikke, mistõttu on tähtis, et ka riik paneks haigla finantseerimisele õla alla.

Nutikad numbrid

  • Haigla brutopind – 144 645 m².
  • Programmeeritud tööpinda 75 113 m².
  • Hoone on ligi 300 m pikk, 80 m lai ja 40 m kõrge.
  • Kriisiolukorras suudetakse tagada ca 800 aktiivravi-voodikohta.
  • Parkimiskohti autodele vähemalt 1566.
1 Kommentaar
  1. Kas 4 kuud ago
    Reply

    Möldri Tõnis ise saab ikka aru, millest ta jahub? Kui ravi muutub tõhusamaks, siis peaks ju haigeid vähemaks jääma ning haiglakohti tuleks koomale tõmmata ehk haiged mahuks ka senistesse haiglatesse ära. Ja kuidas on ravi tõhusus näha, kui vanim inimene on meil ikka 112-aastane, tänased ei küüni selleni kuidagimoodi.
    Ja kui noored lahkuvad või neid jääb vähemaks, siis elusolevate keskmise vanuse kasv ei tähenda veel inimeste elamiea kasvu.
    Tõnis, mine õige kooli!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.