Kellakeeramisest

Aeg on raha. Foto: Scanpix

Lembe Hendla

Euroopa Komisjon otsustas mitmete sooviavalduste järel Euroopa Parlamendilt ja teatud liikmesriikidelt uurida kodanike arvamust praeguse Euroopa Liidu suveajakorralduse kohta ja hinnata, kas seda tuleks muuta.

Meil kõigil on võimalik täita ankeet, mis on internetis üleval kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/2018-summertime-arrangements?surveylanguage=ET

Küsitluse juures rõhutatakse, et ühine aeg on siseturu toimimise seisukohalt väga tähtis. Küsitakse arvamust suveajast loobumise ja selle põhjuste kohta ning ka selle kohta, kumma aja juurde tuleks jääda. Lõpus on ka võimalus vabalt oma arvamust avaldada. Küsitlusele saab vastata kuni 16. augustini.

Eeskujuks võib võtta naabermaa Venemaa, kes kellakeeramise juba 2011. aastal lõpetas. Eelmisel nädalal tuli neil ka määrus kõikides regioonides kasutada transpordigraafikutes vööndiaega, sest Moskva aeg nõudis ümberarvestamisi.

Kellakeeramine olevat süüdi unetuses ja depressioonis ning toimivat isegi liiklusõnnetuste põhjustajana. Inimesele teed asja selgeks sõnaga, aga põllumeestel oma loomakarjaga on juba raskem. Tund aega sööki ja lüpsi edasi-tagasi kruttida pole lihtne. Seda tehakse jupiti kuni täistunnini.  Lihtsam on arvutit „taltsutada”. Seal on võimalus keelata kellakeeramine ja jääda sinna aega, mis Euroopa Liit lõpuks otsustab.

Praegu oleme suveajas, mis on nihutatud kellaaeg. Talveaega oktoobri viimasel pühapäeval tagasi minnes läheme oma vööndiaega. Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga.

Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata.

Suveaja idee pakkus välja Benjamin Franklin 1784. aastal. Ta soovitas nõnda küünlaid säästa. Tänaseks on küünlad hoopis teise tähendusega,  rohkem disainielemendid.

Ühena esimestest soovis Hispaania parlament muuta ajavööndit, et majandust turgutada ja tööviljakust suurendada. Seega tuleks jätkata Greenwichi meridiaani ajas elamist nagu näiteks Inglismaa. Hispaania puhul oli ajavööndi vahetamise põhjuseks see, et diktaator Franco nihutas oma riigi Saksamaa järgi Kesk-Euroopa aega. See aga pole poliitikute sõnul elanike tervisele ja töövõimekusele kasulik, kuna nad magavad vähem kui oleks tarvilik.

Omapärase vööndiajaga on ka Ahvenamaa piirkonnas asuv Märketi saar, asustamata 0,03 km2 suurune maatükk, millest pool kuulub Soomele, teine osa aga Rootsile. Ajavöönd aga ei kulge päris keskelt, kuna soomlased olid juba oma majaka ehitamise selleks ajaks lõpetanud, kui nad said aru, et see asub tegelikult Rootsi poolel.

Iraan on aga üks vähestest riikidest, mille aeg ei erine Lääne-Euroopa ajast täistundide, vaid hoopis 3,5 tunni võrra. See on loogiline, kuna maa asub peaaegu täpselt +3 ja +4 vööndiaja vahel, kuid sellega kaasneb ka see, et Iraaniga ei jaga sama aega ükski teine riik.

Viimati võttis n-ö ajareisi ette Havai lähedal asuv saareriik Samoa. 2011. aastal muudeti seal nii ajavöön­dit kui ka kuupäeva. 1892. aastal veensid ameeriklas­test kaubitsejad Samoa elanikke sättima oma aja sa­maks nagu USA kontrolli all olevas Ameerika Samoas, et muuta kaubitsemine lihtsamaks. 119 aasta pärast aga otsustas riik jätta vahele 30. detsember ning liiku­da 29. detsembrilt kohe ülejärgmisele päevale. Sellega on riik taas oma pikkuskraadile vastavas vööndiajas.

Argentiina asukoha järgi peaks see asuma -4 UTC ajavööndis, kuid riik on mitmeid kordi oma aja suhtes ümber mõelnud. 1920. aastast 1969. aastani vahetas see mitu korda vööndiaega: kord oli see -4 UTC siis -3 UTC, järgmised 20 aastat aga muudeti vööndiaega aga -3 ja -2 UTC vahel. Alates 1993. aastast jagab Argentiina aga sama, -3 UTC vööndit näiteks Uruguay ja Surinamiga.

Antarktika peaks aga teoorias olema jagatud 24 vööndiaja vahel, kuna see asub kõigil pikkuskraadidel. Tegelikult on sellel külmal mandril aga kümme aja­vööndit, mis põhinevad suuresti sellel, millisele riigile vastav piirkond kuulub.

Kell on mõõtevahend ning peab mõõtma täpselt ja õigesti. Kell 12 päeval on keskpäev ja päike kõige kõrgemas punktis.See, mis ajal tööpäevad algavad ja transport liigub, on inimeste, tööandjate, transpordifirmade teha. Selle asemel, et kell tund-kaks-kolm valeks keerata, ei takista keegi ühelgi firmal alustada tööpäeva tund-kaks-kolm varem või hiljem.

Miks peavad üldse kõik inimesed alustama millegi  tegemist ühel ja samal ajal? Koormama üle teed, tänavad ja transpordi? Ainult teenindajad olgu kokku­lepitud ajal kohal. Kõike muud võib iga kellale sättida vastavalt oludele ja valgusele. Kella keeramine on eriti paha lastele ja vanuritele. Sellest oleks tulnud juba ammu loobuda. See kellade keeramise jutt hoogustub ikka kaks kor­da aastas, kevadel ja sügisel.

Loodame, et Euroopa Liit selle küsimuse nüüd ka lahendab.

10 kommentaari
  1. veera voll 1 nädal ago
    Reply

    Tere.
    Minu arvamus .et meile peaks jääma mitte suve aeg ,meil on ju pimedat aega rohkem
    kui valget.
    Praegult septembris on ka õhtul juba pool üheksa pime juba.
    Ja hommikul on ka inimesed mitte enam nii erksad.Nagu magaks veel .
    Pimedus ja rõskus pressib maa ligi.
    Olen pensionär mul üks kõik millal tõusta ja magama minna.
    Lõpetasin töötamise 86 aastaselt .
    Mõelge loogiselt ,kas lühike suve aeg või pikk talveaeg.
    Mis kokku hoid elektriga,elage ja majandage nii,et välja tulla.
    Kõik head kõigile.Veera.

  2. Kõige halvem on pidev talveaeg 1 kuu ago
    Reply

    Eestile sobiks pidev suveaeg. Eriti hea oli nõukogude ajal, kui oli Moskva aeg. See mulle sobis ja see on mul senimaani geenides.

  3. Lähme kaasa 1 kuu ago
    Reply

    Lõpetame kella kruttimise! Hea, et Eesti seda toestab.
    Nüüd peaks igaüks mõistma, et Eesti on õigel teel.

  4. vene õpetab 1 kuu ago
    Reply

    Venemaa eeskujul edasi Euroopa otsusteni!
    Eks ta jah üks tüütu asi olnud.
    Miks Eesti ei olnud eesreas?

    • Sellepärast 1 kuu ago

      et eestis on eesotsas pastlad.

  5. to naftamagnaatidele 1 kuu ago
    Reply

    Teil tuleb isiklikult tsaari jutule pääseda.
    Aint et tsaari meil pole, on demokraatia, ja sest pole kasu suurte muudatuste sisseviimisel.
    Kari ametnikke ülal pidada, kes püüavad mitte midagi muuta.
    Putin saaks küll hakkama, aga Venes on omal nafta, mis vajab müümist ja tulu .

  6. Naftamagnaatidele taha 1 kuu ago
    Reply

    Keerakem kellad naftamagnaatidele taha ja bensiini ja diisli asemel kasutagem oma autoloksul paukgaasi aparaati mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!

  7. huvitav ja selge 1 kuu ago
    Reply

    Tore asi ja asi saab selgemaks küll. See keerutamine kellade ümber on tüütu asi.
    Tore,et saate aru,et aitab küll. Tehke rohkem neid asjalikke lugusi.
    Pensionijutust on kõrini. Ikka ei saa lisada. Savipäts andis kaks raksu ja ei kiimelnud.

  8. esi 1 kuu ago
    Reply

    ESIVANEMATE AJA JÄRGI ! SEE GEENIDES.

  9. Ka 1 kuu ago
    Reply

    Island eelistab eespoolset aega, neil on UTC.
    Olen ise samal teemal sõna võtnud juba aastaid aga tatikad tegutsevad ikka Brüsseli poolearuliste järgi.
    Kuna siin ei saa tabelit ja jooniseid välja tuua, siis pikemalt kaagutamata mainin, et Eestile oleks sobivaim ajavöönd UTC+4. On ju inimeste nõrkus alluda tehislikule kellaajale, mitte mõistusele. Kahjuks on sellega sama sammu astunud ka valitsus, ehkki oleks seda vabalt võinud arvestada. Näiteks teeks sama välja ajavöönd UTC+3 aga kõik avamisajad liigutataks tunni ettepoole. Loomulikult mindaks õhtul siis 2t tänasega võrreldes varem tuttu. Ning uus aeg käiks ka öiste prassingutekorraldajate kohta. Neile määrataks piirkellaaeg, mil peab putka kinni olema. Eriti käib see nn ööklubide kohta, mis niigi oma lärmiga häirivad kõrvalisi inimesi. Viimane kell oleks 23 ja punkt. Kes lällab hiljem, puuru 15 päevaks ja kordumisel 15+15 päeva. Küll see mõistuse pähe tooks.
    seega, kui nüüd algab kuskil koolis tund kell 8, siis uue aja järgi kell 7, kuid tänasega võrreldes kell 6. Magama läheks laps samuti 2 tundi varem. Mingit ajakadu ja unetust ei tekiks.
    Loomulikulr oelks soovitatav, et ka Latvijas ja Lietuvas oleks sama kellaaeg, teistega ei peaks me arvestama. Üle tunni nad nagunii ei erineks.
    Asume sellisel laiusel, kus suvel ja talvel me valget aega ei võida. Kevadel ja sügisel aga võidaks kuni 8%! 1 tund ettepoole annaks kokkuhoiu 4%. See oleks selge kokkuhoid ka rahas, sest kulutaks me elektrit vähem.
    Rohkem me kella ette keerata ei saaks, sest niigi saaks valge aeg kaetud ning kasu ei tuleks. Samuti on inimeses nn biokell, mis jääb looduslikust ajast pool tundi maha. Seega pole arukas aega liiga varaseks viia, vaid see jääks vähemalt pool tundi maha. Kui praegu oleme valdavalt ärkvel ajavahemikus 07…23, siis piir oleks 05…21, UTC+3 korral 06…22.
    Ajavöönd ei käi mittekorrapäraste töötjate kohta, nemad peavad elama oma rütmi järgi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.