Reps: keskselt reaalainete õpetajate palka ennaktempos tõsta ei saa

Foto: Meelis Meilbaum/Scanpix

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ei pea võimalikuks tõsta reaalainete õpetajate palkasid riiklikult teiste ainete õpetajate töötasudest kõrgemaks nagu seda soovis IT-ettevõtete liit.

“Eraldi matemaatikaõpetajatele teistsugust palka luua mina ei näe võimalust muud moodi, kui ainult, siis kui kool seda ise tahab teha,” ütles Reps kolmapäeval vastates BNS-i küsimusele.

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kutsus teisipäeval riigikogu otsima võimalusi 2019. aasta riigieelarve menetluse käigus reaalainete ja tehnoloogiat rakendavate õpetajate palkade kiiremaks tõstmiseks kui ülejäänud ainete õpetajatel.

Reps selgitas, et järgmisel aastal tõusevad juba kolmandat aastat kõikide õpetajate palgad ning koolidele lisanduv 20-protsendine palgafondi kasv annab võimaluse paindlikumaks värbamiseks. Tema sõnul on seda ka tehtud näiteks IT-valdkonnas, ettevõtlusõpetajate värbamisel või noorteadlaste kaasamisel.

Kolmapäeval avalikustatud analüüsikeskuse OSKA hariduse ja teaduse uuringu tulemustest selgub, et Eesti hariduse suurimaks väljakutseks on õpetajate järelkasvu kindlustamine ning kõige rohkem hakkab nappima just reaalainete õpetajaid, kuna nende hulgas on kõige rohkem pensionieale lähenevaid inimesi.

BNS

1 Kommentaar
  1. Kohe 2 kuud ago
    Reply

    näha, et Mailis on loomult võrdsustav sotsialist. Et kõik peavad sööma ühest ja samast mollist ning kindel arv lusikatäisi. Ometi on selge, et ka õppeained on koolides omavahel võistlemas ning kus vähem õpse, seal nõudmine nende järele suurem ja koos peab käima ka palk. Miks näiteks õppemaksud ülikoolides on suuresti erinevad? Mäletan, et pedas oli 16 aastat tagasi aastamaks klassiõpsidele 11000 krooni, samal ajal režiisõppijaile 4-5 korda suurem. Miks seal ühe malakaga ei mõõdetud? Sellele Mailis vastata ei oska.
    Õpsidega on asi tegelikult lihtne. Nende vahel peaks Eesti keskmisega võrreldes olema tegur 1,3…2,0. Ja õpilaste arvuga klassis 12…15 oleks palk suurim, kui üle või alla, siis palk langeks astmeliselt või valemiga. Sest 12…15 õpilast on parim kogus, et õpetatav jõuaks kõigini, kuid samas ka palka ei kuritarvitataks. Igal juhul ei tohiks õpsi palk langeda ka 1 või 30 õpilase korral alla 0,75 keskmise.
    Vüss, mata ja kemma on tõesti sellised ained, kus õpse on vajaka. Sest paljude tibide ajule on need ained vastuvõetamatud ning otsitakse kergemaid aineid, et kergemini läbi saaks. Hoopis teine asi on nende ainete õoetamine. Sest ei saa kogu aeg õpiku järgi rida ajada ja rääkida, kuidas midagi toimub. Lapsi tuleb õpetada ka katseid tegema. Selleks peaks koolide vahel korrapäraselt liikuma vastav ainebuss, kus ka kõrgetasemeline õps. Siis poleks täispalgalist aineõpsi koolis vajagi, tema ülesandeks jääks vaid tulevase katse üldine tutvustamine. Igal koolis pole vajagi eritarbeid, sest aastas vaid 1 katse mingi ainega oleks kuritegu majandusliku mõtlemise vastu.
    Või õpilased käiks korrapäraselt linnades ainetega tegelikult tutvumas. Hommikul linna, siis 5-6 tundi eriainetes ja õhtuhakul tagasi.
    Igatahes peaks kooli ja tööstuse või teadusasutise vahel olema pidev side. See käiks ka muude ainete kohta.
    Ning meie koolides tuleks õpetada ka kodumajandust. Kuidas tapeetida, torusid ühendada, viilida, puurida, tinutada, põrandat panna, värvida, koristada jne. Täna oleme olikorras, kus 1 punktiga keskalõpetanu on lambastki lollim, ta ei oska mitte midagi teha.
    Nägin koolis lapsi, kes arviti taga mängisid ässa, kuid lähemal vaatlusel selgus, et tegemist oli lihtlabaste mängudega. Nad ei osanud üldse netist mingit vajalikku teavet leida, ei osanud teksti toksida, rääkimata tabelarvutamisest või seal joonistamisest ja pilditöötlemisest. Nüüd lapsi jälgides on olukord sama nõme. Nuiatakse nutikates, kuid enamasti vaadatakse kellegi totakaid pilte ja sõimatakse vastakuti. Isegi enekaid tehakse nii, et vaatamisväärsus jääb enamjaolt tüübi selja taha, läbi aga ükski nutikas veel ei näita.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.