Kagu-Eesti saab riigilt miljoneid

Anneli Ott, Riigikogu liige

Keskerakonna Võrumaa piirkond esitab oktoobris kogunevale erakonna kongressile esimehe kandidaadiks Jüri Ratase. Selleks on lihtne põhjus. Tänane valitsus hoolib regionaalpoliitikast. Üheks näiteks saame siin tuua Kagu-Eesti programmile 3,2 miljoni euro suuruse rahastuse leidmise. Vähemtähtis pole kiiresti poolehoiu võitnud tasuta ühistransport ning riigi panus teehooldusesse.

Maakondade tasuta ühistransport on parandanud inimeste liikumisvõimalust ning  jätab bussisõitjatele ka rohkem raha kätte. Eelmisel aastal tehti maakondlikel bussiliinidel ligikaudu 18 miljonit reisi ning ka Kagu-Eestis on just buss paljudele inimestele oluliseks liikumisvahendiks, mistõttu on liinide tihendamiseks riigi poolt ette nähtud 3,3 miljonit eurot.

Kui algselt pälvis majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni idee eelkõige peavoolumeedias kõvasti kriitikat, siis praegune sõitjate arvu statistika näitab ministri valitud tee õigsust. Tasuta bussisõit avaldab positiivset mõju inimeste rahakotile ning vähendab maal elamise kulukust. Töötukassagi on avaldanud arvamust, et kui maainimesed ei peaks töölejõudmiseks märkimisväärset osa oma palgast maha sõitma, oleksid nad aktiivsemad tööd otsima. Näiteks päevas edasi-tagasi neli eurot maha sõitnud töömees säästab kuus 80 eurot, mis on tuntav osa tema kuupalgast. Põlva- ja Võrumaal on tasuta ühistransport kasvatanud sõitjate hulka ühe kuuga veerandi võrra, aga Valgamaal on sõitjaid varasemaga võrreldes peaaegu poole rohkem.

Võimalus tasuta ühistranspordiks ei tule sugugi teehoolduse arvelt. Tänavu eraldati omavalitsustele teehoiu toetuseks umbkaudu 29 miljonit eurot. Lisaks otsustas riik eraldada taotluste alusel täiendavat toetust omavalitsustele, mida läbib transiittee või ettevõtlusega seotud suure liikluskoormusega tee. Tänavu 9 miljoni euro ulatuses ning järgmiseks aastaks on planeeritud 6 miljonit eurot. Seega ei saa kuidagi väita, et riik ei toeta kohalikke teid.

Teed korda!

Transiitteede toetust eraldati Võru linnale Räpina maantee rekonstrueerimiseks 690 630 eurot. Ettevõtlusega seotud tee toetust eraldatakse Valga vallale Vahtra tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot, Põlva vallale Tänassilma–Mammaste teele tolmuvaba katte ehitamiseks 100 000 eurot ning Antsla vallale Lusti teele tolmuvaba katte ehitamiseks 100 000 eurot. Riigi eelarvestrateegias suurendatakse kruusateede rekonstrueerimise mahtu 1,5 miljoni võrra igal aastal 2019–2022.

Nüüdne valitsus panustab rohkem ka riigiteede korrashoidu. Asjakohane on meenutada, et Reformierakonna juhitud valitsus võttis minister Kristen Michali eestvedamisel riigiteedelt raha ära üksikute suuremate teeprojektide jaoks, nii jättes suure osa maanteid hoolduseta.

Võru maakonnas on riigiteid 1255 kilomeetrit (7,6% riigiteedest), millest kattega teed moodustavad 674 km, mis on 54% Võru maakonna teedest. Kruusateid remonditakse 32 km maksumusega 1,1 miljoni euro eest ja kattega teede säilitusremonti tehakse 85 km maksumusega 1,2 miljonit eurot. Kokku investeeritakse 2018. aastal maakonna riigiteedesse ca 11 miljonit eurot.

Valga maakonnas on riigiteid 1116 kilomeetrit (6,7% riigiteedest), millest kattega teed moodustavad 560 km, mis on 50% Valga maakonna teedest. Kokku investeeriti 2017. aastal Valga maakonna riigiteedesse 4,4 miljonit eurot ning sel aastal lisandub maakonna riigiteedesse investeeringuid ca 5 miljoni euro eest.

Põlva maakonnas on riigiteid 1166 kilomeetrit (7% riigiteedest), millest kattega teed moodustavad 620 km, mis on 53% Põlva maakonna teedest. Kruusateid remonditakse 90 km maksumusega 2 miljonit eurot. Tolmuvabu katteid kruusateedele ehitatakse 13,6 km maksumusega 1 miljonit eurot. Kokku investeeriti 2017. aastal Põlva maakonna riigiteedesse 16,5 miljonit eurot ning aastal 2018 lisandub maakonna riigiteedesse investeeringuid ca 14,5 miljoni euro eest.

Pean oluliseks elu ühtlast arengut kõigis Eestimaa paigus. Esimesed sammud riiklike toetusprogrammide rakendamiseks on juba astutud. Muutused elujärje paranemiseks ei sünni üleöö, kuid riik on Kagu-Eestit tähele pannud, ning juba on märgata tulemusi.

2 kommentaari
  1. Stakan K. Butõlkin 2 kuud ago
    Reply

    Miskipärast saavad Võru ja Põlva riigiteed poole rohkem raha võrrelduna Valga maakonnaga?
    Proportsioon on väga paigast ära 2018 a.: Võru 1255 km- 11 miljonit eurot, Põlva 1166-14,5 miljonit(lisaks möödunud aastal16,5 miljonit !!) eurot ning Valga (kõigest)1116 km- 5 miljonit(möödund aastal 4,4 miljonit!?)
    Milles kühvel? Kas Valgamaa teed on poole paremas seisus? Poole vähem koormatud või poole kitsamad? Või on Valgamaalt Riigikokku valitud saadikud poole laisemad võrrelduna Võru-Põlva nn Setu maffiaga?

  2. Väga 2 kuud ago
    Reply

    õige! Kui pakutakse altkäemaksu, siis tuleb ka koogutada.
    Mis puutub aga teede mustamisse, siis Anneli muidugi ei tea, kuidas seda annetatud rahva raha paljudes kohtades kulutatakse. Aga nii, et kui kõvakattega tee on igatpidi korralik aga tähtaeg saab täis, siis see hea kattega teelõik kaetakse ikkagi uue killustikuga üle ja terve suvi sõima neid teeehitajaid. Loomulikult saab nii raha kantida, sest mahte saab näidata suurematena ja et tee oli katkine jne. Kuid just sinna lähevad sajad tuhanded, millest Anneli ei tea ega tahagi teada. Sama laul nagu varem Tarmo Tammel ja Pelisaarel. Sellised kuriteod rahva rahakoti vastu saavad aga teoks siis, kui juhtideks on LOLLID pistisepakkujad ja tallalakkujad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.