Eesti haridus on OECD riikide võrdluses üks kättesaadavamaid ja õiglasemaid

Foto: THM

Vastavaldatud OECD haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2018 toob esile, et Eestis on alus- ja põhihariduse saamise võimalused teiste riikidega võrreldes väga õiglased. Seda eriti lasteaia puhul, kus käimine ei sõltu erinevalt suurest osast OECD riikidest lapsevanema haridustasemes.

“OECD võrdlus kinnitab, et oleme oma haridussüsteemiga õigel teel, me ei tee lastel vahet ega jaga neid gruppidesse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänasel kogumiku esitlusel. “Tahame veelgi edasi liikuda ja näiteks alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu ka OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni. Selleks plaanime näiteks alustada läbirääkimisi, et muuta lasteaed osaliselt või täielikult tasuta kättesaadavaks.”

OECD toob välja ka Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid, ulatudes üle 50 protsendi. “Absoluutnumbrites on meie õpetajate palgad võrreldes rikkamate riikidega tagasihoidlikud ja just seepärast peab palgatõus jätkuma võimalikult kiirelt. kommenteeris Reps. „Õpetajate palk on aluseks ka sellele, et meil jätkuks ka edaspidi kõigi ainete õpetajaid ja üha tihedamaks muutuvas tööturukonkurentsis otsustaksid noored rohkem kooli kasuks.”

OECD analüüsis ka soolisi erinevusi: naised jõuavad kõrghariduseni endiselt rohkem kui mehed, kuid meeste hõive on suurem. Lisaks pöörati tähelepanu välismaal sündinute võimalustele haridussüsteemis.

  • Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega.
  • Education at a Glance 2018 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna.
  • Education at a Glance analüüsib 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.
  • Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD veebilehel.

Taustamaterjalid

Kesknädal.ee

2 kommentaari
  1. Miks 1 nädal ago
    Reply

    me räägime haridusest aga mitte haritusest? On ju koolist läbivedamine ja tegelik teadmisete ja oskuste omandamine 2 eri asja. Nagu töölkäimine ja töötamine.
    Kui Mailis seda ei usu, siis soovitan tal vastu jüripäeva valida loosiga 5 kooli üle Eesti (1 keskelt, 1 kirdest jne) ja korraldada ETTE TEATAMATA neis 6ndale, 9ndale ja 12-le klassile erapooletu test seni läbiõpitu kohta. Ning loobuda 1-punkti põhimõttest, vaid asendada see tootsiliku poolega ehk 50%-ga. Paljud siis selle taseme ületavad? Vean ette kihla, et kolmandik mitte. Kuid paber neile pihku ikkagi topitakse. See ongi hariduse ja harituse erinevus, mis aga meie kõrgepalgaliste haridusjuhtide ajju ei ulatu ega pääse.

  2. Kättesaadavuse 2 nädalat ago
    Reply

    mõte on selge – kõik Tallinna kokku ja siis paar õpsi peavad karjale loengut. Nagu kunagi NSVL-is, kus inimesed pidid vorsti järele Moskvasse sõitma Kaug-Idast ja Koola poolsaarelt. ise kogesin, kuidas Peipsi ääres panid külades raha kokku, et siis paar mutti Oudovast Leningradi saata vorsti järele. Nädal hiljem mutid vahetusid, kuid kaup jäi samaks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.