Meie valla koolid uueks õppeaastaks valmis

Haridus peaks olema valla lipulaev, sest sellest oleneb kogukonna tulevik. Haridusvõrku ei saa arendada ühe kooli põhjal, nägemata tervikpilti.

Seepärast olid tähelepanu all valla 6 kooli. Neid üle vaadates alustasime ümbrusest, sest kool algab territooriumist: kas lipuväljak on hästi kujundatud, millised on spordirajatised. Tähtis on korrasolek: ruumide puhtus, valgustatus, mööbli olukord.

Ja milline on olukord kaadriga, kuipalju on täistööajaga õpetajaid ning ka tunniandjaid ja nn sõitvaid õpetajaid? Eriti aga keskendusime õpilastele, kelle jaoks kooli vaja ongi. Ning milline on kooli perspektiiv. Kuidas on korraldatud õpilaste vedu, igapäevane töökasvatus. Kas on olemas toimiv kodukord?

Kaader otsustab kõik. Kas on tagatud õpetajate järelkasv? Tugispetsialistide leidmine on suur töö. Elu on näidanud, et üksnes koostööst ja valla abist ei piisa, ka ise tuleb vaeva näha. Hoolekogud ja kogukond osaku nõuda positiivsust. Sest kui kool ei suuda tagada õpilasele ja tema vanematele vajalikku, siis viiakse õpilane mujale. Eesmärgiks olgu kool, kes pingutab, et tal oleks õpilasi, et ta saaks edasi kesta.

Alustasime Vana-Vigala Põhikoolist. See on suursuguse välimusega mõisakool. Saali põrand ja uksed ootavad kiiret remonti, et tagada heakord (kooskõlastatus muinsuskaitsega!). Puudub vene keele õpetaja. Õpilaskodusse tuleb õpilasi Pärnust, Tallinnast, Kehtnast, Paldiskist …  Õpilasi on nimekirjas ligikaudu 66. Lasteaed on täielikult komplekteeritud – järelkasv olemas. Kõik leiavad: sellist väikest kooli on vaja. Plussiks loeti, et ainsana koolidest jagati välja infovoldikud.

Järgmine peatus oli Kivi-Vigalas, kus kõiki tervitab Hariduselu sammas – Vigalas on kooliharidust antud sajandeid; esimene kihelkonnakool tegutses siin 1687–1692.  Kena uus korvpalliväljak ja mänguväljak mängulisi ootamas. Klasside põrandad vahatatud, asjad paigas ja õpetajad valmis tööks. Lapsi on põhikoolis 31, seega keskmiselt 3,4 õpilast klassis. Esimest ja kuuendat klassi pole, lasteaiast on peale tulemas järgmisel aastal 2 või 3. Olid aga ajad, kus ühesainsas klassis oli õpilasi rohkem, kui praegu terves koolis!  Kõik oleks nagu korras, aga tühjenevatest küladest pole järelkasvu e. õpilasi tulemas.

Edasi läksime Valgu Põhikooli – mõisakooli õuel lehvis sini-must-valge, olime saabunud 9,6-hektarisele maa-alale. Väga korrastatud park, oodatakse korvpalliväljaku rajamist, kohale jõuab just jooksuraja-katte materjal. Maja ootab keskkütte ehitamist; praegu on õues 150 kuupmeetrit puid, sest soojaks peab saama 1700 ruutmeetrit. Esikus on puidust taies „Demograafiline plahvatus“ (pildil). Lapsi on 62. Liitklassid töötavad ilmselt ratsionaalselt ja kokkuhoiuga. Lasteaiast on peale sirgumas uusi õpilasi järgmiseks aastaks. Rõõm oli kohtuda selles koolis tööd alustava eesti keele ja kirjanduse õpetaja Johanna Päädamiga (pildil) ja soovida talle edu. Nägime kena värvikat kodulehte „Valgu valgus valgustab“. Lahkudes ütlesime: „Teie eeskuju nakatagu!“

Lõunaks jõudsime Märjamaa Gümnaasiumi sööklasse, kuhu käivad lõunatama paljud ümbruskonna inimesed. Hea ja mõistliku hinnaga toit! Koolis lapsi 535, gümnaasiumiosas 84. Majas veel tehti plaanilist remonti, arvati, et jõuavad. Suurt maja väga ei saa ruumikaupa remontida. Tulevikus näeks hoonet renoveerituna. Koduleht korras: sügisel alustab 51 õpetajat, neist 47 täiskohaga. Esimesse klassi läheb 51 õpilast, gümnaasiumisse 33. Kooli tuli 5 uut töötajat + haridustehnoloog. Juhused leiavad vist alati õiged inimesed üles. Märjamaal on palju ehitada: jätkuma peaks spordihoone ehitus, tervisekeskus ja lasteaed Pillerpall.

Varbola Lasteaed-Algkool on neljaklassiline ja 22 õpilasega. Probleemi tekitas 15 õpilasega liitklass. Arvasime, et tuleks leida täiendavaid vahendeid, et  üks õpetajakoht lisaks saada. Meie vaatlusrühm leidis, et vald peaks nõuga abiks olema. Tundub, et üle valla peaks koolide koosseisud ja klasside liitmise korra üle vaatama – aeg on nüüd tegutseda tervikvallana!

Lõpuks jõudsime tasulisse Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli, milles 134 õpilast, neist 13 õpib mõlemas. Huvikooli on isegi vastuvõtukonkurss. Heameel on suurest huvist huvihariduse vastu. Kohe tuletati aga ka meelde: trepp ootab parandamist, aga koolimaja algab trepiga.

Käes on pärandkultuuriaasta ja iga kool on kasvatusasutus. Seepärast väärtustagem olnut, pöörakem tähelepanu koolide ajaloole.

Kooliperedele – nii suurematele kui ka väiksematele – soovime toredaid õnnestumisi, kordaminekuid uuel õppeaastal!

Raivo Heinaru, Jaan Viska, Märjamaa vald, Rapla maakond       

1 Kommentaar
  1. Võin 1 nädal ago
    Reply

    lohutada: varsti saab rääkida ainsuses, vaid 1 koolist. Sest kui seltsinaine Reps veel võimutsema jääb, siis on selline tulemus kiire tulema.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.