3. oktoober 2018

Keskerakonna uus programm panustab keskklassi arengule

Keskerakonna uus programm on valmimas ning erakonna piirkonnad annavad sellele lähipäevade jooksul oma heakskiidu, ütles erakonna volikogul programmitoimkonna juht Aadu Must. Järgmise nädala lõpul aset leidval Keskerakonna kongressil on kavas uus programm heaks kiita.

Juhtkiri: Eelarve toetab tugevat kohalikku elu

Järgmise, 2019. aasta riigieelarve on nüüd valitsuse poolt Riigikogule üle antud ning esmakordselt ületab eelarve kogumaht 11 miljardi piiri. Sarnaselt tänavuse eelarvega jätkatakse ka järgmisel aastal praeguse valitsuse soovitud rajal – panustatakse veelgi enam inimeste heaolu suurendamisse ning maapiirkondade jätkuvasse arengusse.

Marika Tuus-Laul: Ebavõrdsuse vähendamise eelarve

Aastaid opositsioonis olles osutasin korduvalt, et maksumaksja raha jagamisel ei hoolita inimeste heaolust ja nende elujärje parandamisest. Täna võin südamerahuga öelda, et äsja Riigikogule üle antud eelarvest võidavad enamasti kõik. Võidavad maapiirkonnad ja omavalitsused.  Võidavad lapsed, perekonnad, töölkäijad ja eakad. Võidab teadus ja haridus.

Elmar- Johannes Truu: Pensionärid väärivad senisest enam mõistmist ja tuge

Peaaegu alati, kui koos on pensioniikka jõudnud inimesed, tulevad muude igapäevajuttude kõrval arutluse alla küsimused, mis seotud igapäevase toimetulekuga. Loomulikult on arutlusteemaks nr 1 pensionid – see, kuidas kehvapoolse pensioniga inimväärselt toime tulla. Pensioniikka jõudnud jagavad omavahel kogemusi, kuidas pärast maksude maksmist, elamispinnakulude tasumist ja vajalike arstirohtude ostmist jääks veel midagi üle igapäevase toidukorvi jaoks, kultuuri- ja huvitegevuseks ning, kui vähegi võimalik, ka lastelaste rõõmustamiseks.

Rahvarinde konverents: Marju Lauristin versus Peet Kask

Möödunud pühapäeval tähistati 30 aasta möödumist Eestimaa Rahvarinde asutamiskongressist 1. ja 2. oktoobril 1988 Tallinna Linnahallis. Intrigeerivamaks hetkeks konverentsil kujunes omaaegsete rahvarindelaste Marju Lauristini ja Peet Kase erinev nägemus Rahvarinde ja Eesti Kongressi suhetest.

Mati Hint. Kõne konverentsil „Rahvarinne 30“ Eesti Rahvusraamatukogus 30. septembril 2018

Elagem ilma valedeta! Küllap on valedeta elamise soovi, lootust, nõuet, loosungit korranud miljardid inimesed miljardeid miljardeid kordi, aga kui Aleksandr Solženitsõn selle 1974. aastal Nõukogude Liidu üldises valede kaoses manifestina sõnastas, siis hakkas see muutma ühiskonda, mis tervenisti oli üles ehitatud vägivallale ja pidevale valetamisele, mida esitati Tõe Ministeeriumi ainukehtivate tõdedena…

Nädala juubilar PIRJO LEVANDI 50

10. oktoobril tähistab juubelit vabakutseline näitleja ja laulja Pirjo Levandi, kelle iseloomustamiseks sobib kõige paremini öelda, et ta on läbinisti naiselik elukunstnik. Naiselikkust tuleb siinkohal tõlgendada ilu, optimistliku ellusuhtumise, hingejõu ja andmisrõõmu sünonüümina ning elukunsti mainides pean silmas eelkõige imelist võimet ka kõige raskematel silmapilkudel enesega rahu sõlmida.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 03.oktoobri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7 kommentaari
  1. kuule aivar 12 kuud ago
    Reply

    Ei see pole naljaleht!
    Tõsimeeli saame teada, et 100 rutsi pensioni jõustub alles kahe aasta pärast!
    See oli lubatud teha kohe Korbi sõnadega…
    Ja siis hakkas nämmutamine. See Aivar, pole nali.
    See on tõde!
    Seega pead ikka hakkama hoolemalt lugema, sest lubaduste aeg alles algab…

  2. Aivar 12 kuud ago
    Reply

    Sellest naljalehest saab pidevalt lugeda, millise tohutu ja ennenägematu heaolu on pasapartei Eesti rahvale toonud! Kangesti tuleb “õnnis” nõukaaeg meelde, kus ka hommikust õhtuni kinnitati, kui kuradi hea on suurel “…kus nii vabalt hingab rind…” kodumaal elada! Seisis kodanik järjekordades tühjade kaupluselettide ees ja luges “vabast ja sõltumatust” ajalehest, oli see siis Rahva Hääl või Pravda.
    Pasapartei jätkab järjekindlalt neid traditsioone, samal ajal elu kallineb ja rahvas vaesustub…

    • Hiljuti 12 kuud ago

      venemaad külastanuna võin kinnitada, et pea kõik kohalikud toitained on meie omadest märgatavalt odavamad, joogid eriti. Bensiin on 2,5 korda odavam, suuremates külades läheb iga maja juurest läbi kollane gaasitoru, gaas imeodav.
      Kauplustest on kõike saada.
      Ainsa plekina jäi ehk meelde, et sealne šokolaad on kõva ja mõruvõitu. Lolli peaga tõin lausa 10 tahvlit kaasa, nüüd pean ära kinkima.
      Üldse pole midagi rääkida Moskva kohta. Surmaeelikutel terves linnas vaba sõit. Juurde on ehitatud ka keskringraudtee, seal saab sõita ühtse metroopiletiga. Üks sõit 55 rubla, 20 korra pilet maksis 747 rubla ehk 9…10€, 1 kord seega 37,35 kopikat, Brüsseli rahas 47 senti. Ainult peldik Arbati miljonipeldikus oli 50 rubla, väiksemates kohtades 20 rubla.
      Moskva kohta küll lisan isiklikult, et seal elada ma ei tahaks, ehkki kõik on odav ja käe juures. Isegi 21. korrusel liikluse müra kuulda ja kõik tuledes, kardin tuleb raudselt ette vedada. Kuid venelastele selline eluviis kõlbab.

  3. korbi korralagedus 12 kuud ago
    Reply

    See, et paberlehe versiooni enam ei näe maksab teie parteile kätte valusa kaotusena!
    Oma propagandat varjate mingite jamapiltidega siin???
    Pole midagi, hääletame valimistel kas 200 või kasvõi ekre poole.
    Saate oma portsu kätte!

    • Ka 12 kuud ago

      mina ei mõista, kes sellise lollusega hakkama sai. Mitte alati pole uuendused arukad. Kunagi rikuti ka Tallinna koduleht ära, veel mäletan Google Earthi ja on muidki. Ei imesta, kui ka Delfi mõni “innovaator” tuksi keerab.

    • Kes 12 kuud ago

      see narr paberit veebist otsib? Internet on internet ja paber on paber. Hea, et tasuta artiklid on, mitte nagu mujal, et huvitava koha pealt jääb pooleli.

  4. Kuna 12 kuud ago
    Reply

    paberlehe sisu enam ei näidata, siis teen lühidalt:
    1) Kes siis taandarengule panustab?
    2) Kui mingi väärtusetum rahaühik suureneb, siis ikka esmakordselt.
    3) Ebavõrdsust saab vähendada nii, kui kehtestada riigiametis suurima ja vähima palga suhteks 3 korda.
    4) Pole vaja pinsiga toime tulla, vaid pinss peab moodustama kindla osa eelarvest – 40% ehk 4,4 miljardit abirahadele!
    5) RR-ist saavadki olla erinevad nägemused, sest ühe lootused täitusid, teise omad mitte – kaabakad on Brüsselis, tegijad kuskil siin või hauas.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.