Ebavõrdsuse vähendamise eelarve

Tallinn, 10.09.2018 Riigikogu alustas selle koosseisu viimast istungjärku. FOTO: MIHKEL MARIPUU/SCANPIX

Marika Tuus-Laul, Riigikogu sotsiaalkomisjon (Keskerakond)

Aastaid opositsioonis olles osutasin korduvalt, et maksumaksja raha jagamisel ei hoolita inimeste heaolust ja nende elujärje parandamisest. Täna võin südamerahuga öelda, et äsja Riigikogule üle antud eelarvest võidavad enamasti kõik. Võidavad maapiirkonnad ja omavalitsused.  Võidavad lapsed, perekonnad, töölkäijad ja eakad. Võidab teadus ja haridus.

Esmalt avaliku sektori palgatõusudest. Veel neli aastat tagasi oli õpetajate miinimumpalgaks 800 eurot. Tänane valitsus on õpetajate palka tõstnud igal aastal paar korda, mille tulemusena jõuab õpetajate alampalk järgmisel aastal 1250 euroni, keskmine aga 1500 euroni.  Seega tõus ligi 60%.

Keskerakond on eesmärgiks seadnud, et lasteaiaõpetajad saaks kooliõpetajatega võrdset palka. Nii toetamegi tuleval aastal kohalikke omavalitsusi 15 miljoni euroga, et   lasteaiaõpetaja palgamiinimum oleks 90% kooliõpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetaja saaks kooliõpetajaga võrdset alampalka. Aastaid tähelepanuta jäetud kõrgharidusega kultuuritöötajate alampalk tõuseb samuti 1250 euroni.

Veel kasvab päästjate põhipalk 20%, millele lisandub 11% tasu öötöö ja pühade eest. Patrullpolitseinike ja piirivalvurite palk hakkab tulevast aastast olema vähemalt 1280 eurot pluss regioonitasud. Kuna IKT spetsialistide palk riigisektoris on aastaid jäänud maha erasektorist, siis ootab eest lausa 20-protsendine palgakasv.

Aastatepikkuse palgatõusu seisakuga ongi meist kui kunagisest Balti tiigrist saanud paigalseisjad.

Panustatud on ka digitehnoloogiate võimaluste paremasse ärakasutamisse, mis aitab inimestel mitmesuguseid teenuseid paremini kätte saada ja Eesti majandusele hoogu lisada. Samamoodi tõusevad sotsiaalhoolekande spetsialistide, veterinaaride ja paljude teiste elukutsete sissetulekud. Tegevväelaste keskmise palgataseme viime tuleval aastal 30% Eesti keskmisest ülespoole.

Vanaduspension kasvab edasi. Nii nagu tänavu tõusis see 7,6%, nii ka tuleval aastal, kasvades  aprillis 481 euroni. Tõus seega 34 eurot. See on hea kasv, ent Euroopa tasemele saame lähemale ikkagi alles peale seda, kui Keskerakond valimisvõidu korral teeb teoks 100-eurose erakorralise pensionitõusu lubaduse nagu seisab meie valimisplatvormis. Kui Keskerakonna võimuloleku ajal aastate eest poleks me vanaduspensione väga suure hüppega tõstnud, oleksid meie tänased eakad tunduvalt kehvemas olukorras.

Selle eest olen ise alati seisnud, et oma elutöö teinud inimesed leiaksid väärtustamist. Ma ei liialda, kui ütlen, et oravate suured pensionitõstmise-lubadused on päädinud kas nende külmutamisega või siis lubatust poole väiksema tõusuga.

Tuleva aasta jaanuarist on esimese ja teise lapse toetus 60 eurot kuus. Eraldi oleme pööranud tähelepanu paljulapseliste perede toimetuleku parandamisele. Kolmelapselist peret toetab riik järgmisest aastast 520 euroga kuus. Meie erakonna valimisplatvormis on kindel lubadus tõsta kahe esimese lapse toetus aga 100 euroni kuus. Ma siiski meenutaks, et veel  neli aastat tagasi oli see toetus seisnud 19 euro tasemel 10 aastat järjest.

Viimase paari-kolme aastaga oleme tunduvalt edasi liikunud vähenenud ja puuduva töövõimega inimeste elujärje parandamisel. Samas võin sotsiaalkomisjoni liikmena öelda, et üsna palju on veel tööd pooleli. Hea, et saame tõsta sotsiaaltöötajate sissetulekut järgmisest aastast keskmiselt 12% võrra. Nenede üliraske töö peab tunnustamist leidma. Omastehooldajate probleeme oleme lahendama hakanud. Keskerakond tahab märgatavalt panustada ka koduõenduse teenuse arendamisse selleks, et haiged ja vanad inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus hakkama ja vajadusel ka meditsiinilist abi saama.

Haigekassa saab juurde 180 miljonit eurot, mis võimaldab pisut leevendada ravijärjekordi. Tänu tervishoiu rahastamise reformile on haigekassa eelarve miinusest välja rabelnud. Olukord paraneb järk-järgult, kuid aastate jooksul tekitatud august on raske välja rabelda. Patsientidelt  tulnud tagasiside näitab rahulolu retseptiravimite täiendava hüvitise saamise üle suure ravimivajadusega inimestel. Tänaseks on enam kui 80 000 inimest saanud vajalikud ravimid soodsamalt ja 170 000 inimest riigi toel soodsamat hambaravi, mis jätkub ka edaspidi.

Kui ma nelja aasta eest Riigikogu valimiste eel rääkisin Edgar Savisaare soovist luua ka maakondades sarnaselt pealinnaga tasuta ühistransport, siis keegi seda ei uskunud. Öeldi, et see on ebareaalne valimislubadus, mida ei täideta iial. Ometi on see tänavu teoks saanud ja inimesed on rohkem rahul kui oskasime arvata. Asi läheb veelgi paremaks. Kui tänavuseks andis valitsus dotatsiooni ja piletiraha kompenseerimiseks 33 miljonit, siis tulevaks aastaks 43 miljonit eurot.

Selle raha eest saame tihendada liine ja avada ka uusi. See raha on riigieelarve strateegiaga paika pandud neljaks aastaks. Maanteeameti statistikast selgus just äsja, et võrreldes  tänavust augustit eelmise aasta sama ajaga, on sõitjate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud 33%. Suurimat arengut on näidanud Ida-Virumaa, kus tehtud sõitude arv kasvas juulis 92% ning augustis 71%, Jõgevamaal näiteks 63%. Siit võidavad ka vallad, sest tasuta transport annab võitu laste koolibusside arvelt.  Lisaraha tuleb ka kruusateede olukorra parandamiseks.

Olgu veel nimetatud, et kohalikud omavalitsused saavad ca 2,2 miljardit eurot ehk tänavusega võrreldes umbes 5% rohkem. Põllumeestele jätkame üleminekutoetuste maksmist. Tõusevad veterinaaride palgad. Eelarvega makstakse kinni ka vanu laene.

Opositsioon ütleb, et see olevat „ jõuluvana eelarve“. Ongi, aga selleks ju makse kogutaksegi, et see raha hiljem rahvale solidaarsemalt teenuste ja palkade näol tagasi anda ning sellega ühiskonnas ebavõrdsust vähendada.

1 Kommentaar
  1. Taas 2 nädalat ago
    Reply

    jutuke vanas vaimus, lausa piinlik lugeda, palju hallollust on kaduma läinud.
    Vaja pole mitte altkäemaksudega tuld kustutada, vaid luua ja kehtestada kindel süsteem, et ülim- ja vähimpalga vahel oleks kindel suhe, nt 3 korda. Seda muidugi riigieelarvest tasutavatel töödel. Eraettevõtlus käib nagunii oma rada.
    Miks aga võetakse töötajalt kohe pool ära, sellest ei kirjuta midagi ei Maarika ega Jurka. Andke inimesele temaloodud väärtuste eest kätte 100%, see tähendaks keskmist palka kohe 2500€ kuus. Nagunii pärast võetaks riigikassasse tarbimismaksuga vajalik kogus tagasi. Kuid inimene saaks siis ise otsustada, kuhu ta oma raha suunab. Nüüd on selline võimalus poole väiksem.
    Vabalt saaks siis ka pinsi tõsta 1200€-ni. Kui veel arvestada, et uus eelarve on 10% eelmisest suurem, siis on ka need palgad ja pinsid 10% suuremad: 2750€ palk ja 1320€ pinss.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.