Juhtkiri: Eesti ühistransport areneb nii rööbastel kui ka maanteel

Pildil Kadri Simson. MARKO SAARM/SCANPIX

Kadri Simson, Keskerakonna aseesimees, majandusminister

Tänavuse aasta juulis käivitunud tasuta ühistransport on endiselt üks enim tähelepanu saavaid teemasid Eesti avalikkuses, kuid toimunud on huvitav nihe. Enne projekti algust räägiti sellest meedias peaasjalikult tumedates toonides ja projekti kritiseerides. Väideti, et tegemist on mõttetu raiskamisega, mida inimesed ei vaja. Esimesed kuud tasuta sõitu on endaga aga kaasa toonud reisijatearvu suure kasvu ning see on muutnud ka arutelu fookust. Enam ei räägita, et piletita sõitu pole vaja. Kritiseerimiseks leitakse teisi nurki, nagu näiteks ebasobivad graafikud ja mõju teistele transpordiliikidele. Kahjuks aga ei tugineta ka nüüd faktidele.

Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõiduhind on inimestele väga suure tähtsusega ja on küllaga neid, kes maalt tasuta bussiga tööle käies võidavad 13. kuupalga. Esialgne statistika nii juulist kui ka augustist on muljetavaldav – näiteks suve viimasel kuul oli maakondlike liinide keskmiseks kasvuks 33 protsenti, ja sealjuures nägime kasvu kõikides Eesti maakondades. Võttes arvesse viimaste aastate andmeid, kus nägime vaid pidevat maabusside reisijanumbrite langust, on nüüdne kasv eriti muljetavaldav. Samas ei tasu arvata, et me tegeleme vaid sõidu tasust vabastamisega ja et muu jääb unarusse. Ei tasu karta – kogu ühistranspordisüsteem on vaikselt, aga siiski kindlalt arenemas!

Nimelt oleme tasuta sõidu kõrval selgelt tähelepanu pööranud ka liinivõrgu ja graafikute parandamisele. Liinivõrgu tihendamiseks on valitsus tänavu ette näinud 3,3 miljonit eurot. Kokku lisandub enam kui kolm miljonit uut liinikilomeetrit. Et saada ettekujutust lisamahu mõõtmetest – need liinide tihendamiseks lisanduvad kilomeetrid on tänavu samas mahus kui viimase 14 aasta jooksul kokku lisandus. Eelkõige on vajadus lisaväljumistele neis piirkondades, kus bussid on suures täitumuses. Aga on ka neid kante, kus reisijaid on jätkuvalt väga vähe. Et ka neis paikades ühistransport säiliks, arendame nõudepõhist ühistransporti.

Ühistranspordisüsteemi arendamine on pidev töö ja ühendusi saab muuta veelgi paremaks. Kuid see areng vajas ennekõike valitsuse põhimõttelist otsust, et ühistransport väärib tähelepanu.

Keskmõte: Võttes arvesse viimaste aastate andmeid, kus nägime vaid pidevat maabusside reisijanumbrite langust, on nüüdne kasv eriti muljetavaldav.

Räägime ka rongidest, sest kriitikutele meeldib öelda, et tasuta ühistransport sekkub nüüd reisirongiturule. Kui vaadata statistikat, siis juulis 2017 tehti rongidega 571.163 reisi ja tänavu juulis 611.125 reisi ehk tegemist oli 7-protsendise kasvuga. August näitas küll varasemaga võrreldes kaheprotsendist langust, kuid edestas Elroni planeeritud kava viie protsendiga. September pöördus reisijate osas taas kasvule.

Ka piletitulu osas näeme kasvu – tänavuse aasta esimese üheksa kuu piletitulu on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 23 protsenti suurem. Üldpildis on Elroni hinnangul rongide kasutamine aasta lõikes endiselt pigem tõusvas trendis.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et rongiliikluse dotatsioon on 2019. aasta riigieelarves planeeritud samas mahus tänavusega ning me peame rongiliiklust endiselt oluliseks. Lähiaastatel liitub juba täna olemas olevatele lõikudele ka Rail Baltic ning Tallinna–Haapsalu raudtee esimene järk. Seega loodame tulevikus kindlasti näha ka rongireisijate arvu kasvu.

Eesmärk on ühistranspordisüsteemi kindlasti veelgi edasi arendada. Ma ei nõustu Reformierakonnaga, kelle esimees on teatanud, et tema kaotaks ära nii tasuta maakondliku bussitranspordi kui ka vähendaks reisirongide dotatsiooni. Keskerakond peab pigem vajalikuks ühistranspordi dotatsioonide kasvatamist, ning järgmise aasta eelarves kasvabki ühistranspordi dotatsioon 101 miljoni euroni. Suurenenud ühistransporditoetused tagavad parema liikuvuse, vähendavad autostumist ning keskkonna saastamist. Samuti aitavad riigi toetused lihtsamalt liikuma just maal elavaid inimesi.

Eesti ühistransport areneb nii rööbastel ja maismaal kui ka, saari ühendades, õhus ja merel

 

4 kommentaari
  1. PÄRNU RAUDTEE KADU 2 kuud ago
    Reply

    JA OMETI KAOTATAKSE ÄRA TALLINN PÄRNU RAUDTEE !!! KOGU SELLE TÕUSU TAUSTAL?!

  2. Milles 2 kuud ago
    Reply

    seda arengut mõõdetakse? Tuleb välja, et mõttetute sõitude kasvus. Just nimelt mõttetute, sest tavaliselt neid sõite kellelegi vaja ju pole. Nüüd on tühjasõitmisest saanud hobi, kus oma aega raisata. Sest ei pea selle eest tasuma, tasuvad teised ja sa ise kaudselt, et arugi ei saa.
    Toon näite oma kodukohast. Kui varem käidi linnas kord nädalas, siis nüüd üle päeva. Samas ei käida enam oma kaupluses ning selle käive langeb juba mõttekuse piirimaale. Varsti tuleb ta kinni panna, üks juba töö lõpetas. Enam ei saa maal kohapeal kartuleidki osta, tuleb sõita linna. Samuti sealt ostma piima, saia, leiba. Varem see ei tasunud ennast ära ja aegagi kulus 3-4 tundi. Nüüd tuleb igasuguseid allahindlusi jahtides aga odavam, ajaraisk pole enam takistuseks.
    Sega soosib teise kulul sõit kohalike maakaupluste väljasuretamist. Samuti kaasneb sellega ka kohalike koolide ja arstiabi kadumist. Võib muidugi öelda, et see on uue aja nõue niigi, nüüd vaid seda kiirendatakse.
    Kokkuvõttes kukub aga ikkagi ajuvastaselt välja, et 20 inimest peavad sõitma üha kaugemale jäävasse linna oma paberite järele, ehkki üks ametnik võiks teha sama päevaga ringkäigu nende 20 juurde. Et teisel juhul läheb “raisku” tegelik tööpäev, ja esimesel 20 loovat tööpäeva, kedagi majanduslikult mõtlema ei pane. Et iga inimene vaadaku ise, kuidas hakkama saab.
    Kui on vaja koju veebiühendust, tuleb asjamees ise koju. Sest tema on eraettevõtja. Kuid ametnik on valitsuse toita ning seal võimutseb juba mugavus ja oma kodanik on vaenlane nr 1.
    Näen 2 lahendit:
    1) Teise kulul elamine lõpetada ning anda asjale ta õige hind.
    2) Senised valistusasutised kohapeal erastada. Koos tingimustega, et nad teeniks rahvast.
    Siis saaks me juba midagi kapitalistliku isemajandava ja rahvastaustava valitsemiskorra taolist. See on mujalgi olema solnud, kuid poliitilised maffiarühmitised on oma sotsialistlike altkäemaksudega korraliku süsteemi tuksi keeranud.

    • Mets 2 kuud ago

      Sinule ei meeldi, aga mina olen väga rahul.

    • to-hoh 2 kuud ago

      kui maainimene peab kartulit poest ostmas käima, siis ütleb see tema kohta nii mõndagi. Poleks olnud vaja nii pikka kommentaari kirjutadagi, kohe näha, et sinu arvelt see tasutasõit nüüd küll ei käi. Ju siis tuleb sul kaupmehena ka peeglisse vaadata kui su poest kaupa ei osteta.
      Aga omavalitsuste erastamine………..see on nüüd küll nii koomiline, et ajab minugi naerma. Sa pead ju siis ise sellele ametnikule maksma hakkama kui tahad et ta sinu juurde tuleks. Oled valmis seda tegema. Mina küll ei ole. Ja pealegi, miks peavad teised selle kinni maksma, et sina ei suuda selle ametniku juurde minna. Siia suudad oma lollusi küll toksida, aga ametnikuga suhelda ei suuda.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.