Jõgeva vallavanem Aare Olgo: „Igas külas peab saama normaalselt elada.“

Aare Olgo

Jõgeva linnast ning endisest Jõgeva vallast, Palamuse ja Torma vallast loodud tänase Jõgeva valla vallavanem Aare Olgo hindab omavalitsuse käekäiku selle järgi, missugused on elamis- ja arenemisvõimalused piirkonna külades. Usutluses Kesknädalale rääkis Olgo ka omavalitsuste ootustest riigi suhtes, tähelepanekutest tutvumiskäikudelt valla erinevatesse paikadesse, mainekujundustest, toimetamisest külas, kus on tema juured. Vestlusteemadeks olid ka Keskerakonna prestiiž tänases Eestis ja lähenevad Riigikogu valimised.

Nädal tagasi, möödunud kolmapäeval pidasite kõnet Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Jõgeva valla esimesele aastapäevale pühendatud kontsertaktusel. Millistele teemadele keskendusite?

Ennekõike andsid mulle inspiratsiooni ja mõtteainet aasta vältel Jõgeva vallas toimunud sündmused.  Rõhutasin külaelu tähtsust. Märkisin, et vald elab hästi siis, kui elu kulgeb normaalselt kõikides omavalitsuses asuvates külades. Oma kõnes tõin näiteks Kaarepere lähedal asuva Kassivere küla, kus elab vaid üks pere.

Ütlesin veel välja mõtte, et jutt elu kadumisest Eesti külas on müüt. Külades käib ikka elu küll. Valla sünnipäeva puhul käsitlesin ka kultuuriteemat, toonitades, et kultuur on vaimuerksuse ja rahva elujõu püsimise allikas. Rääkisin ka ettevõtlusest kui valdkonnast, millest sõltuvad valla tulubaas, töökohtade arv ja mitmed muud olulised tegurid.

Võrrelgem valda kujundlikult inimesega. Mõni üheaastane oskab juba öelda esimesi sõnu emme, issi, aitäh või ka pähh. Mis võiksid aga olla aastaseks saanud omavalitsuse esimesed sõnad?

See küsimus paneb mõtlema ning mulle kui male- ja mälumänguharrastajale see protsess meeldib. Arvan, et vallale kõige olulisemaks sõnaks on inimesed ja nende vajadused sotsiaalelus, majanduse, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Tarvis on püüelda eesmärgini, et ühelgi piirkonna inimesel ei läheks elu halvemaks, vaid muutuks ikka paremaks.

Sünnipäevaks on kombeks soovida õnne. Küllap läheb seda vaja ka Jõgeva vallal. Mida aga veel?

Küllap kõige rohkem stabiilsust. Nüüd, mil Eesti uus halduskaart on välja kujunenud, peaks riik laskma omavalitsustel rahulikult ja järjekindlalt areneda, rakendades nii uusi ideid kui ka juba läbiproovitud häid kogemusi, kaasates sihtide seadmiseks ja elluviimiseks inimesi erinevatest põlvkondadest.

Jätkame aktuaalse küsimusega: Kas kujutasite elu uues Jõgeva vallas ette sellisena nagu see on kulgenud?

Vastus on: Ei! Olen harjunud toimetama põhimõttel: enne mõtle, siis tegutse. Omavalitsusjuhi töös on tulnud aga sageli n-ö puusalt tulistada. Üsna sageli olen tundnud puudust ajast järele mõelda, kuid eks tänapäeva tempokas maailmas peab omavalitsusjuht oskama ka kiiresti reageerida. Selle võime olen saanud kaasa noorusaastatest, kui mängisin jäähokit ja harrastasin teisi spordialasid.

Mis on Jõgeva vallas, võrreldes teiste omavalitsustega, erilist?

Käisime koos Jõgeva abivallavanematega möödunud neljapäeval visiidil Põlva vallas, mida juhib Jõgevamaal Puurmanis lapsepõlve ja noorusaastad veetnud Georg Pelisaar. Selgus, et kuigi Põlva kandis toimus esimene omavalitsuste ühinemine juba 2013. aastal ja teine 2017. aastal, kattuvad paljud probleemid Jõgeva valla omadega.

Nii on maaomavalitsused paljuski sarnased, samas igaüks nendest on siiski millegi poolest eriline.  Näiteks Jõgeva vallas on küllalt omalaadne volikogu koosseis – see koosneb viie erakonna ja kolme valimisliidu esindajatest. Ühes suhtes on hea, et erinevatel rahvagruppidel on volikogus oma  huvide kaitsjad. Teisest küljest võib liiga palju eriarvamusi raskendada soodsa pinnase tekkimist koostööks.

Pidasin silmas ka erilisust mainekujunduslikus mõttes.

Tulen tagasi Põlva valla külastamise juurde. Meie valla keskus Jõgeva on kogunud tuntust külmalinnana, Põlva – lõõtsapealinnana. Eks mainekujunduse poolelt jätkub mõlemal vallal ka arenguruumi nagu igal teiselgi omavalitsusel.

Populaarsust toovad aga kahtlemata üldrahvalikud sündmused, mis kümneid tuhandeid inimesi kokku toovad. Jõgeva vallas on selleks Suur Paunvere väljanäitus ja laat, mille ellukutsumise idee algatasid teenekas režissöör Olev Jaksi ja üheksakümnendate aastate populaarne teleajakirjanik Georg Pelisaar. Meenutasime seda ka Põlvas kohtumisel Georgiga. Külastasime ka Põlvamaa mõisaid ja veendusime, et edukäik on ennekõike nendes mõisates, kus millegi huvitava ja atraktiivsega on alustatud ning seda edasi viiakse. Põlva vallas on selleks Mooste mõis, Jõgeva vallas – Kuremaa. Ja Luua mõisad koos oma lossidega.

Külade teemast ei saa me mööda ka eraelust rääkides. Kuigi teie varasemaid tegusid seostatakse ennekõike Jõgeva linnaga, on teil juured pärit ühest külast?

Nii see on. Selle Laiuse lähedal asuva küla nimi on Alavere. Minu juured on Otsa talus, kus elas mu vanaema. Praegu tegeleme koos naabrimehega vargamäeliku projektiga, mille eesmärk on vanade kuivenduskraavide lahtikaevamine. Oleme istutanud ka uusi kuuski.

Muide, kümme-viisteist aastat tagasi tundus, et Alavere küla hakkab ka hääbuma. Nüüd on sinna aga üks maja juurde ehitatud ja paari majja on asunud elama uued elanikud.

Hiljuti käisite koos abivallavanematega Laiuse kandiga ka põhjalikumalt tutvumas. Mida nägite ja kuulsite?

Tutvusime Laiuse alevikuga ja paikkonna kuue külaga. Ja taas kogesime tunnet, et mitmeid vanu maju on noored inimesed renoveerima asunud. Sellise töö olid ette võtnud ka mitmed inimesed Jõgeva linnast. See tõestab siinsete inimeste soovi sarnaselt mitmete tallinlaste ja tartlastega linnakeskkonnast kaugemale minna, kuigi mastaabid on erinevad.

Ühe pere 10-aastane tütar rääkis tõelise õhinaga, et talle meeldib hakata õppima Jaan Poska nim. Laiuse põhikoolis. Ta ootab uude koju kolimist, et saaks selles koolis õppima hakata.

Kohtumisel kohalike elanikega kerkis päevakorda ka endise Laiuse seltsimaja saatus. Mitmed  vaimuerksad kogukonnaliikmed soovivad selle renoveerimist. Valla rahalist seisu arvestades on seda lähiajal keeruline teha. Kultuuriloolises ja nostalgilises mõttes on eesmärk aga õilis. Laiuse seltsimaja valmis 1913. aastal, samal ajal Estonia teatrihoonega. Ja ka minu esiisad on selle ehitamisse heategevuslikult panustanud.

Kas Jõgeva vallal on väljakutseid seoses sellega, et vallakeskus on ka maakonnakeskus?

Meile on pandud riigi poolt kindlad toimingud, mida varem viis läbi maavalitsus. Nii sõlmivad meie ametnikud abielusid naise ja mehe vahel. Meil on au täita ka maavalitsusele kuulunud  esindusfunktsioone. Nii võtsime vastu Inglise suursaadiku, peagi algavad Jõgeval Läti kultuuripäevad, mis pühendatud Läti Vabariigi 100. aastapäevale.

Jõgeva valla delegatsioon käis Jõgevamaad esindamas Stockholmi Eesti Majas. Külakostiks viisime koduküpsetatud leiba ja valla käsitöömeistrite toodangut.

Olete ka Eesti Keskerakonna Jõgeva valla osakonna esimees. Mida arvate erakonna positsioonist tänases Eesti ühiskonnas?

Keskerakond on maaomavalitsustesse alati hästi suhtunud. Tundub, et ka erakonna praegused koalitsioonipartnerid saavad sellest väga hästi aru. Kui peaministriparteiks oli Reformierakond, oli tähelepanu maaelule tunduvalt tagasihoidlikum. Hiljutisel Keskerakonna kongressil kuulasin huviga erakonna esimehe, peaminister Jüri Ratase ettekannet ja osavõtjate sõnavõtte. Keskerakond on valinud Riigikogu valimisteks väga hea loosungi – „Õiglane riik kõigile“. Igati arukas on Keskerakonna püüdlus stabiilse keskklassi väljakujunemiseks. Keskerakonna teeneks on ka omavalitsuste parem rahastamine.

Samas leidub teemasid, mille üle mõelda. Riik on teinud väga õige sammu lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Suurendamist vajaksid ka lasteaiaõpetajate abide, samuti teiste lasteaiatöötajate, aga ka kultuuritöötajate palgad. Omavalitsustel selleks võimalused praegu puuduvad.

Riigikogu valimiste võitmiseks tuleb igal Keskerakonna liikmel tõsist tööd teha ja oma panus anda. Mõistagi peame arvestama ühiskonnas toimunud muudatusi ja tendentse. Keskerakonna kui endise opositsioonipartei funktsiooni on endale võtnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kellega peab valimisvõitluses, eriti Jõgevamaal, arvestama kui üsna tugeva konkurendiga. Pole võimatu, et mardipäev võib EKRE populaarsust veelgi tõsta, peagi jõuab aga kätte ka kadripäev,  ja usume, et jüripäevaks on Keskerakonna valimisvõidu-peod juba peetud.

Kuipalju jääb vallavanemaameti kõrvalt vaba aega? Kuidas seda veedate?

Seda kipub nappima, kuid võrreldes esimeste töökuudega on siiski mõneti seda rohkem tekkinud. Mõnelgi päeval imestan ka ise, kui juba õhtul kell kuus koju saan.

Püüan võimalikult palju aega veeta perega, et nad saaksid minu tegemistest teada eelkõige minult endalt, mitte meediast, nagu mulle kiputakse ette heitma. Hobideks on mul lugemine ja tugitoolisport. Ootan  huviga uut suusahooaega. Vaimu ja keha erksana hoidmiseks on kodus ikka tegemist, kasvõi koeraga jalutamas käimine.

Usutles Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Eks 2 nädalat ago
    Reply

    ajaga tulegi suurte sundsovhooside vead välja. Kuid nende tunnistamisest libisvad mõlemad viisakalt mööda.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.