Liigume stabiilse põllumajanduspoliitika suunas

Tarmo Tamm, maaeluminister

Põllumeestel on kahel viimasel aastal olnud läbirääkimised ilmataadiga keerulised – kui möödunud aastal saatis ta väga palju vihma, siis sel suvel olid vihmakraanid kinni keeratud, valitses põud ja maa janunes vihma järele. Eesti põllumees on aga sitke loomuga ja visa hingega ning on saanud ilmastiku kapriiside trotsimisega hästi hakkama.

Kui vaatame aastasse 2017, siis näitavad Statistikaameti andmed, et põllumajanduslik ettevõtjatulu suurenes eelkõige kõrgemate kokkuostuhindade ja parema saagi tõttu ning olulise panuse andsid ka erakorralised toetused ja üleminekutoetused, mis moodustavad ettevõtjatulust ligi kolmandiku. Tootmistoetusi maksti 2017. aastal 191 miljonit eurot ning osaliselt tänu üleminekutoetustele suurenesid need 14%. Samuti on hea meel tõdeda, et ettevõtjatulu suurenes pärast 2015. aastal alanud piimakriisi esimest korda, kasvades 1,8 miljonist eurost 2016. aastal 135,6 miljoni euroni 2017. aastal. See näitab, et hoolimata keerulistest ilmastikuoludest on sektor taastumas madalseisust.

Kuidas on põllumajandusel läinud käesoleval aastal? Lühiajastatistika järgi on põllumajandusettevõtete 2018. aasta esimese kvartali tulemus parem kui eelneva kolme aasta esimeses kvartalis. Pärast 2016. aasta järsku langust pöördus põllumajandussektor 2017. aastal taas kasvule, mis jätkus 2018. aasta esimeses kvartalis. Stabiliseeruma on hakanud loomakasvatuse olukord. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli veiseid, sigu ja kodulinde rohkem, lambaid ja kitsi aga veidi vähem kui mullu samal ajal. Meie piimatoodang on läbi aastate pidevalt kasvanud ja piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgem kui kunagi varem. Oleme oma tootmisega maailmatasemel.

Piimalehmade produktiivsus kasvab – kuue kuuga toodeti lehma kohta 4660 kg piima, mis on kõrgeim esimese poolaasta näitaja Eestis. Piima toodeti 2018. aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on 3% enam kui mullu samal perioodil. Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, mis on 5% madalam kui eelmise aasta samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 10% kõrgem, kuid sealiha kokkuostuhind 7% ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 9% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. Kui põllumajandusloomade ja kodulindude arv oli viimastel aastatel langustrendis ning eelmisel aastal võis märgata stabiliseerumist, siis selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Toetused kasvavad

Aga vaatame nüüd järgmisesse aastasse. 2019. aastal toetatakse Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 349 miljoni euro ulatuses. Oluline on välja tuua, et 2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades. 349 miljoni eurose toetussumma alla kuuluvad nii põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused (144 miljonit eurot), riiklikud üleminekutoetused (16,9 miljonit eurot) kui ka jätkuv tõuaretustoetus seakasvatajatele (2 miljonit eurot).

Väga oluliseks pean seda, et hakkame järgmisel aastal esmakordselt maksma mesilasperede-toetust – järgmiseks aastaks on mesilasperede toetuseks eraldatud 600 000 eurot.

Lahenduse leiab pikka aega probleemiks olnud veterinaarõpe ja veterinaararstide palgaküsimus. Riik toetab praktilise veterinaarõppe korraldamist järgmisel aastal 300 000 euroga. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast 29%.

Toiduohutuse seire ja järelevalve mahu suurendamiseks eraldati 600 000 eurot, mahemaaviljeluses kasutamiseks sobivate sortide aretamiseks 800 000 eurot ning taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tagamiseks 500 000 eurot.

Üks 2019. aasta eesmärke on Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskuse ehitamine ja sisustamine. Mul on hea meel, et meil õnnestus järgmise aasta eelarvesse täiendavate vahenditena selle jaoks saada 3,1 miljonit eurot. Jätkub ka Tori hobumajanduskeskuse taastamine ja väljaarendamine.

Et põllumajandustootmine areneks ja kasvaks, on väga oluline tagada põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu tasandil, innovatsioon ja kohanemine muutustega, riskijuhtimine, tooraine väärindamine ning stabiilne põllumajanduspoliitika. Olen kindel, et liigume üheskoos selles suunas!

6 kommentaari
  1. Maali Maalt 2 nädalat ago
    Reply

    Kus see stabiilsus on?
    Paar sooja ilma löövad kogu põllumajanduse käpuli nagu see suvi.

    • Jutt 2 nädalat ago

      käib ikka stabiilsetest altkäemaksudest. Sa ei oska ministri kombel mõtelda ega kägu ajada. Sa ei kõlba ministriks.

  2. Ega 2 nädalat ago
    Reply

    Tarmolt muud ootagi kui luulutamist altkäemaksude edumeelsusest. Ma pigem kirjeldan, kuidas vanasti eestlane ise ennast majandas. Olgu selle talumehe nimeks Andres.
    Andres kui vanim poeg päris pärast vanemate surma talu koos erinevate elajatega. Natuke pappi muidugi ka, sest vanasti ei kulutanud eestlased kõike ära ega lootnud SMS laenudele.
    Kuna aastad on ilmati erinevad, siis pidi alati olema ka mitusada katariinat varuks. Heal aastal tuli juurde, kehval aastal kadus ära. Kuid majapidamisarvestus oli korras. Sellest räägivad juba vanad arvevihikud, olen paari isegi näinud.
    Muidugi võeti arvesse ka oodatavd kulud. Mõni lükati siiski heasse aastasse, sest oli liiga kallis. Samuti oli nn käiberaha ootamatuteks väljaminekuteks, nt proovireisijatele, kes äkki tulid oma vankriga ja hõikasid, mida tal müüa. Mis sest et sageli tundus kallina, kuid kaugele linna minna raiskas ära päeva või kaks ning läks veelgi kallimaks.
    Andresele ei tulnud pähegi, et mõisahärra Tarmo talle peaks midagi maksma, kasvõi almust. Andres elas oma talus nagu oma riigis, kehtisid oma seadused.
    Ja kui Andres juba vanaks jäi, et ise tööga hakkama ei saanud, pärandas talu taas oma võimekamale pojale. Sest mõni tuulepea tahtis hoopis linna siidkäeks või huligaaniks minna.
    Nii kulges eluke seni kuni seltsimehed Marks, Engels ja Lenin hakkasid töölisi üles ässitama, et andresed tuleb maha lüüa, nende vara maha parseldada ja pidu panna, siis on õnn õue peal ja hea elada. Ja kui pärast tuleb käppa imeda, eks me siis ühiskassast (punased tunnevad seda kui obštšaki) vaata, mida näljakustutamiseks saab. Täpselt sama joont ajavad täna ka keskbande ja üks seltsimees neist – Tarmo Tamm. Mingit arukat isetasuvat majandust ja kaitset vastutoimetollide abil ta mitte mingil juhul ei poolda. Altkäemaks, altkäemaks ja veel kord altkäemaks – see on keskbande hüüdlause.

    • mnjah 2 nädalat ago

      ja mis sellise heietuse mõte on? Et jätame põllumehed ilma abita, las kõngevad maha. Nii või? Meil on aasta 2018, mitte 1938, me oleme vahepeal vabaks saanud ja otsast alustanud, kolhoose ja sovhoose ei ole enam. On põllumajandusühistud, on põllumajandussaaduste kasvatajad ja suurtootjad ja vaevalt igale tavalisele taluinimesele kartulisaaki korvama hakatakse. Miks võrrelda võrreldamatut? Ah jaa, sest keskbandele on ju vaja ära panna, muidu ei saa öösel und.

    • Miks 2 nädalat ago

      me ei kasuta põllumajanduskindlustust? On hea aasta, pannakse raha hoiule, kehva aastaga aga võetakse sealt välja. Meil on aga hea aasta raha kombeks maha laaberdada, kehva aastaga aga kukume kerjama.

    • to Miks 2 nädalat ago

      Et siis üritatakse siin praegu lausa faktina esitada väidet justkui kõik põllumehed headel aegadel aina laristavad ja halbadel aegadel kerjavad. On sellel väidetaval faktil ka tõestusmaterjal olemas või lahmitakse niisama. Meie kliima on just selline nagu see on ja eelnevate aastate taustal peaks me tegelema rohkem maa kuivendamisega kui niisutussüsteemide ehitamisega. Et selline suvi (soe ja kuiv)tuleb, nagu see oli, seda ei tea ju ükski põllumees ette. Küllap nüüd hakatakse ka sellele mõtlema. Kui aga laseme neil pankrotti minna, siis pole see ju hea. Ka mujal maailmas toetatakse põllumehi kui väga halvad klimaatilised tingimused kipuvad saake hävitama. Jah, kindlustus on ka võimalus ja ega me ju ei tea kui paljudel see ka olemas oli.
      Põllumajandus oli reformikate valitsemise aegadel fookusest väljas ja nüüd kus on seda valdkonda rohkem toetama hakatud, ei ole õige selle kallal ilkuda. Toimiv põllumajandus peab igas riigis olema, see on otseselt seotud ka julgeolekuga. Meil võiks haritud maid olla veelgi rohkem ja põllumajandusega tegelevaid inimesi samuti. Maapiirkonnad virelevad töökohtade vähesuse küüsis. Põllumajanduslikku tootmist tulebki toetada ja julgustada ja sellega tegelebki Keskerakond. Olgu öeldud et ma ei ole selle erakonnaga mitte kuidagi seotud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.