Lipuõiguse ja laevaregistrite kobareelnõu läbis esimese lugemise

Foto: Konstantin Sednev/Scanpix

Kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise kobareelnõu, mille eesmärgiks on suurendada Eesti lipu all sõitvat laevastikku ning kasvatada ka kaldal asuvat laevandussektorit.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus asuda tööle Eesti lipu alla lisandunud või Eesti reederite laevadel ja saada erirežiimiga Eesti pensionikindlustus. Ravikindlustuse saavad Eesti meremehed, kui neil on haigekassaga sõlmitud vabatahtlik leping.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on seaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva, mis peaks riigieelarvesse tooma 76 miljonit eurot maksutulu. “Eesti kui mereriigi rahvusvahelise maine tõstmiseks ja kaldal töötavate ettevõtete töömahu suurendamiseks peame taastama oma laevastiku,” rääkis minister kolmapäeval.

Veeteede ameti hinnangul võib oktoobris valitsuse heakskiidu saanud laeva lipuõiguse seadus läbi töökohtade loomise laevanduse kaldasektorisse panustada Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kümne aasta perspektiivis 2 protsenti.

Samas muudab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) hinnangul praegu eelnõus välja pakutud lahendus Eesti puhtakujuliseks mugavuslipumaaks ning vähendab Eesti meremeeste konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide residentidega.

Majandus- ja taristuminister selle seisukohaga aga ei nõustu. “Ootame Eesti laevaregistritesse rohkem laevu, aga kindlasti jälgime hoolega, et kõik alused oleks tehniliselt korras, täidaksid rahvusvahelisi ohutusreegleid ning tagatud oleks meremeeste heaolu,” kommenteeris Simson väidet, et Eestist võiks tulevikus saada puhtakujuline mugavuslipumaa.

Eestil on üle 10 000 meremehe. Seadusemuudatuste üheks mõjuks on ka riigi maksutulude suurenemine. Maksumuudatuste rakendamiseks on Eestil eelnevalt vaja saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba.

BNS

1 Kommentaar
  1. Muidugi 6 päeva ago
    Reply

    on Katariina teates palju vahtu (millest ta isegi aru ei saa) ja nõukogulikku 7-aastakut (mida Katariina kasvõi papa toel kuigivõrd peaks jagama) aga lähemalt mitte midagi. Pole ka ise saanud seda eelnõu lugeda, sellepärast ei oska hinnata, kas EMSA kardab seda õigustatult. Kuid alust on, kui neil 300-l laeval on väliskodanikest reedrid. Meil ju niipalju ülirikkureid pole leida. Ning täiendada maailma praegust laevastikku veel 300 uue suure laevaga paneks lausa sõja käima. Üsna tõenäoline on siis olukord, et meie vastu astutakse liiduna ning me ei saaks Hamburgi, Antwerpenisse, Roueni, Southamptonisse, Lowestofti ja mujale mingeid kaikohti. Ning vanade kundede toel ei laseks meid oma turule ka Singapura, Höngkong, Šanghai, Tookjoo. Mis siis meie uutest suurtest laevadest saab, kui miljard on pankadele võlgu maksta? Seda Kata ei räägi. Sest ta ei tea midagi mereturul valitsevatest kokkulepetest.
    Järelikult jääb oletada, et EMSAl on tõesti õigus, ning Kata tahab meie lipust teha litsilipu, mis igale verisele ärikale sobib. Peaasi, et PAPPI tuleks!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.