Ratas: meie iseseisvuse lugu on paljude julgete, aga õigete otsuste tulem

Foto: Liis Reiman (Riigikantselei)

Stenbocki maja, 11. november 2018 – Täna avas peaminister Jüri Ratas mälestustahvli, mis tähistab Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse esimest sõjajärgset istungikohta. Ratase sõnul on meie iseseisvuse lugu mitmetahuline ja paljude julgete, aga õigete otsuste tulem. 

„Meie riigi rajajates pulbitses tingimata lootus ja veendumus, et me väärime võimalust, mille ajalugu meile andis ja mille me kätte võitlesime,“ ütles peaminister tseremoonial, mis toimus Viru tn 4 maja juures.  „Me saame uhkusega mõelda tagasi noile olulistele aegadele ja vapratele inimestele, kes andsid endast kõik, et meie rahva unistustest saaks tõelisus. Ma usun siiralt, et nemad võiksid omakorda vaadata samasuguse õnne- ja uhkustundega praegustele aegadele ja nüüdsetele eestimaalastele,“ lisas ta.

Mälestustahvlil seisab tekst: „Siin majas asus teedeminister Ferdinand Petersoni korter, kus 11. novembril 1918 pidas istungi oma tööd taas alustanud Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus”.

Tseremoonial osalenud ajaloolane Ago Pajur tuletas kohalviibijatele meelde, et 11. novembril 1918 lõppes rohkem kui neli aastat kestnud esimene maailmasõda. Tallinnas aga kogunes samal päeval üle mitme kuu ajutine valitsus, et asuda Saksa okupatsioonivägedelt võimu üle võtma ja seni varjusurmas viibinud Eesti Vabariiki üles ehitama. Koguneti teedeminister Ferdinand Petersoni korteris, mis asus 1914. aastal valminud ja tervet kvartalit hõlmanud moodsas kompleksis, mis kuulus kaupmees Georgi Gutkinile. Avakoosolekul oli vastu võetud otsus kutsuda ellu seni põranda all tegutsenud kaitseliit, mis tähistab täna oma 100. sünnipäeva.

12. novembril kell 15.15 avab peaminister Jüri Ratas mälestustahvli Roosikrantsi tn 10A hoonel, mille ruume kasutas ajutine valitsus 12.–14. novembril 1918. Ajaloolise ülevaate teeb ajaloolane Jaak Juske. Järgneb külastus korterisse, mis kuulus 1918. aastal ajutise valitsuse põllutöö- ja toitlusministrile Jaan Raamotile ning tema abikaasale ja naisriigikaitse eestvedajale Mari Raamotile.

2 kommentaari
  1. maali maalt 4 kuud ago
    Reply

    3.märtsil 1918a. koostati Brest-Litovski rahuleping Venemaa ja nelikliidu vahel, millega vabastati Venemaa Tsaaririigi osad Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Soome ja Poola. Eesti ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa riigi poolt seni, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik julgeolek.
    13.nov.1918a. pärast Novembrirevolutsiooni tühistasVenemaa Brest-Litovski rahulepingu ja 18.nov. tungis Lätti ja üle Narva piiri Eestisse. Algas Vabadussõda. Eestis rindele suudeti saada 2200 meest ja 14000 kaitseliitlast, pooltel neist puudusid relvad. Relvaabi saadi inglastelt, meid aitasid Soome vabatahtlikud, baltisakslaste Balti pataljon, valgekaartlased Venemaalt -Judenitši Pihkva korpus.

  2. Jäi 4 kuud ago
    Reply

    mulje nagu oleks Jurka iseseisvuse toonud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.