Eesti keele aasta 2019 tähistab eesti keele seadustamist riigikeelena sajand tagasi

Eesti keele aasta 2019 tähistab eesti keele seadustamist riigikeelena sajand tagasi. Foto: THM

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et keel on meie ühine väärtus ja põhiosa Eesti identiteedist. „Eesti keele, kultuuri ja omariikluse kestlikkuseks tuleb meil endil tööd teha ja vaeva näha. Hea keelekasutusega saab igaüks anda panuse eesti keele säilimiseks ja arenguks. Soovin kõigile selget ja arenevat keelekasutust ning head eesti keele aastat 2019.“

Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastuvõetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Eesti keele aasta tegevused ja sündmused toimuvad terve aasta, igas kuus on mõni keskne sündmus. Jaanuar on kirjanduse kuu, veebruar keeletoimetamise ja selge keele kuu, märts emakeelekuu, aprill eesti keeleteaduse kuu, mai terminoloogia ja oskuskeele kuu ning juuni keele staatuse ja maine kuu. Juuli on laulupeokuu, august rahvuskaaslaste kuu, september keeleõppe ja tõlkijate kuu, oktoober lugemise ja mängukuu, november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu ning detsember eestikeelse hariduse kuu.

Mitmed ettevõtmised kestavad terve aasta vältel. Emakeele Selts koostöös kohalike omavalitsustega korraldab Eesti maakondades kümme keelepäeva, kus tutvustatakse eesti keele riigikeeleks kujunemist ja riigikeele rolli kõigile huvilistele. Raadio 4 vahendusel toimuvad eesti keele kursused mitte-eestlastele, kokku 50 saadet, mida saab ka järelkuulata. Eesti Keele Instituut valmistab ja ETV näitab uusi keelekildusid, mis tutvustavad keeletööstust ja erialasid. Rahvusringhääling käivitab intervjuude sarja tuntud inimestega, kus nad räägivad oma suhetest eesti keelega ja eesti keele olulisusest. Lisaks korraldab Rahvusringhääling kampaania, millega teadvustatakse kaunist emakeelt kõige ilusama sõna otsimisega. Saatejuhid ja ajakirjanikud kutsuvad kogu Eesti rahvast üles jagama nende jaoks kõige ilusamaid sõnu, ettevõtmine kulmineerub rahvahääletusega. EV 100 ürituste sarja jätkab „Hakkame sõnu sättima“, mis on terminitööd tutvustav, terminiloomesse kaasav ja eestikeelsete terminite olemasolu tähtsustav tegevuste sari.

Eesti keele aasta tegevusi korraldavad paljud partnerid: Eesti Keele Instituut, Keeleinspektsioon, Emakeele Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjanike Liit, Teaduste Akadeemia, Eesti Keeletoimetajate Liit, Rakenduslingvistika Ühing, Integratsiooni Sihtasutus, SA Archimedes, Eesti Instituut, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, TÜ Keeleressursside Keskus, Eesti keelenõukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Emakeelse Hariduse Selts, Rahvusringhääling jt.

1 Kommentaar
  1. Mis 4 nädalat ago
    Reply

    eesti keelest me räägime, kui iga 3. sõna on solksõna? Miks on meil endiselt kasutusel solktähed c č f z ž š w x y? Ja mõni sokutab sisse veel mõne.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.