Hillar Talvik: Inimesed on Pärnule lähemale tulnud

Hillar Talvik on volikogu aseesimees Eestimaa pindalalt suurimas omavalitsuses – Pärnu linnas, mis hõlmab nüüd ka ümberkaudsed külad. Läbi igapäevatöö näeb ta kohalikke kordaminekuid ja probleeme ning seostab neid üle-eestilistega.

Kui pikaajalised on teie isiklikud seosed Pärnuga? Kas siin on ka teie juured?

Olen sünnilt pärnakas ja elanud siin kogu elu, välja arvatud õppimisaeg Tallinnas.

Kus sai omandatud kooliharidus ja kes olete kõrghariduselt?

Keskhariduse sain Pärnus Koidula koolis, mis nüüd on gümnaasium; kõrghariduse Tallinna Polütehnilisest Instituudist, nüüdsest Tehnikaülikoolist. Erialalt olen elektriinsener.

Pärast haldusreformi ja omavalitsuste ühinemist sai Pärnust üks  Eesti suuremaid omavalitsusi. Mida see paikkonnale tähendas, kuivõrd tõi muutusi kohalike elanike ning ka kaugemate inimeste hoiakutesse ja tegudesse?

Pärast haldusreformi on Pärnu linn pindalalt suurim ja kasvanud on ka tema majanduslik võimekus. Linna eelarve ulatub 75 miljoni euroni. Esimesena  hakkas silma, et volikogus on arutusel rohkem eelnõusid ja et istungid kestavad varasemast tunduvalt kauem. Kaugemal elavate inimeste ja kohalike linnaelanike arusaamad ja hoiakud on paljuski erinevad. Meie volinike asi on neid mõista ja kujundada suurele Pärnu linnale kõige mõistlikum seisukoht. Kõik on alles harjumise ja kujunemise järgus.

Küllap olete Pärnu omavalitsustöös märganud probleeme, mis on aktuaalsed kogu Eestis ja vajavad üldriiklikku lahendust. Millised need valuküsimused on?

Need valuküsimused on: pensioni suurus, see vajaks võimaluse piires suurendamist; ohutu sõidu huvides oleks põhimaantee Tallinn–Pärnu vaja ehitada neljarealiseks; elu alustaval noorel perel on oma kodu soetamisel ja eluasemelaenu võtmisel oluline riigi käendus.

Pärnus kuulutati ju 23. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik, mis on nüüdseks saanud 100-aastaseks. Millise hinde Pärnust vaadatuna sellele riigile panete?

Eesti Vabariigile võiks panna hindeks neli+.  Riik on toiminud hästi, kuid palju on veel teha.

Mitmendat aastat kuulute Keskerakonda ja mis ajendas tegema sellist  poliitilist valikut?

Kuulun Keskerakonda 1996. aastast. Valiku põhjuseks oli minu varasem tegevus Rahvarindes ning Keskerakond kandis edasi samu väärtusi. Ma leian, et Keskerakond on siiani minu vaadete ja ellusuhtumiste kandja.

Mitmetel valimistel olete varem kandideerinud ja millise tulemuse saavutanud?

1996. aastal kandideerisin kohalikku omavalitsusse ja osutusin valituks. Ka kõigi järgnenud kuue volikogu koosseisu on pärnakad mind valinud. Olen neile väga tänulik ja püüan õigustada usaldust.

Kindlasti on teie ülesanded Pärnu linnavolikogu aseesimehena suuremad, kui juhtida linnavolikogu siis, kui volikogu esimeest parajasti pole. Milliste valdkondadega volikogu aseesimehena täpsemalt tegelete?

Volikogu juhtimine on kollektiivne töö, kus tuleb üksteist toetada. Olen ka Pärnu linna planeeringukomisjoni ja piirkondliku arengu komisjoni liige. Püüan kaasa aidata Pärnu linnakodanike probleemide lahendamisel, märgata neid inimesi, kes on midagi hästi teinud (teenetemärkide ja vapimärkide taotlused, nimelised pingid jms.).

Millistest kordaminekutest uue omavalitsuse tegevuses Pärnu elanikud kõige rohkem rõõmu võiksid tunda?

Rõõmu võiks tunda selle üle, et Pärnus on ehitatud uus ühistranspordikeskus ja kogu bussijaama ümbrus on saanud uue ilme. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks on valminud Iseseisvuse väljak ja Kuninga tänava kooli juurde mälestussammas vabariigi loojatele. Muidugi on ka Suur-Pärnus oluline tasuta ühistransport; see toob maakonnainimesed Pärnule lähemale.

Juhite Pärnu Ingeri-Soome seltsi. Kuidas ühendusel läheb? Milliseid kogemusi  võite selle organisatsiooni pinnalt leida erinevate rahvaste suhetele ja koostööle  Eestis?

Olen 1994. aastast Pärnu ingerisoomlaste seltsi esimees. Tänavu tähistas selts Nooruse Majas oma 30. sünnipäeva. Seal esinesid  meie folkloorirühm Kullero, laulurühmad Leivo ja Siskot ning lasterühm Orvokki; tantsin ja laulan ka ise. Osaleme ka vähemusrahvuste ühisüritustel, tihedam koostöö on meil MTÜ-ga Raduga, mille rühmad esinevad meie korraldatud üritustel. Oleme nende ja nemad meie üritustel esinemas käinud; sellised kohtumised rikastavad meid mõlemaid.

Pärnu on seotud mere ja kalandusega. Kuidas sel valdkonnal läheb ?

Võiks paremini minna. Pärnu  maakond on Eesti mererannapüügi kõige olulisem piirkond, tööd saavad nii püüdjad kui ka töötlejad. Kulud püügile suurenevad, tuludega on keerulisem. Ilmastiku mõju pole sugugi väiksem kui põllumajanduses ning julgeks muutunud hülged rikuvad püüniseid ja saaki. Lisaks looduslikele tingimustele mõjutavad ka teised inimtegevuse valdkonnad. Sindi paisu lammutamine annab tulevikuks lootust vähemalt mõne kalaliigi osas.

Kuidas vastaksite küsimusele: Kas õng või kala?

Olenevalt inimesest. Neile, kel võimeid ja tahtmist õnge kasutada, muidugi õng. Aga neile, kes veel või enam seda ei suuda, – kala. Ja lisaks on veel inimesi, keda õnge kasutama õppimisel on vaja pikalt toetada ja julgustada, kuigi kala andmine võib esialgu lihtsam tunduda.

Eesti on väike ja meid on vähe, iga inimene on oluline.

Küsis Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Veel 1 kuu ago
    Reply

    üks eluvõõras nõukogude kooliga suursovhoosistamise pooldamise ajuloputatu. Oleks Hillar elanud Talis, Vaistes või Saunametsas ega oleks keskbande hääletoru, ajaks ta hoopis teist juttu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.