Marika Tuus-Laul: uus pensionisüsteem annab kindlustunnet ka tulevastele põlvedele

Marika Tuus- Laul

Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mille kohaselt muudetakse kehtivat pensionikindlustuse seadust. Sotsiaalkomisjoni kuuluva Marika Tuus-Lauli sõnul on pensionisüsteemi reformi peamine eesmärk kindlustada, et ka tulevased eakad saaksid elamisväärset pensionit.

„Esialgse plaani kohaselt, mis oli arutlusel kevadel, arvestataks alates 2037. aastast I samba puhul vaid inimese tööstaaži, mis oleks tulevikus taganud ametikohast sõltumata kõigile inimestele võrdse pensioni. Arutelude tulemusel otsustati pensionivalemit siiski muuta ning uue korra kohaselt võetakse pensioni arvestamisel arvesse nii inimese töötatud aastaid kui ka pooles ulatuses töötasu, ehk 50:50 variant,“ ütles Marika Tuus-Laul.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Tuus-Lauli sõnul on probleemset pensionisüsteemi lahatud aastaid, kuid probleemkohti leevendavate lahendusteni jõudis tänane valitsuskoalitsioon. „Kui me oleksime praeguse süsteemiga jätkanud, siis mõnekümne aasta pärast oleks pensionide erinevus tänasega võrreldes veelgi suurem ning miinimumpalgaga töötaja pension jääks 250 euro kanti,“ sõnas Tuus-Laul. „Kehtiv pensionikindlustuse seadus on kasulik vaid kõrgepalgalistele, aga me ei soovi, et ligikaudu kolmveerand töötajatest hakkaks elama sotsiaaltoetustest,“ ütles Tuus-Laul.

Riigikogu liikme sõnul seisid seadusemuudatuse vastu kõige tulisemalt Reformierakonna poliitikud. „Nende meelsus madalapalgaliste ning pensionäride suhtes on teada ning seda kinnitab ka nende valimislubadus – 500 eurot tulumaksuvabastust kõigile. Paraku toob see suurima võidu just 2100 eurot ja rohkem teenivatele inimestele, aga ei mõjuta keskmise ega madala sissetulekuga inimesi,“ ütles Marika Tuus-Laul.

Lisaks muutub pensionile minek paindlikumaks. Eelnõu järgi on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele lisandub 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus

14 kommentaari
  1. nime ei ütle 2 kuud ago
    Reply

    ei saagi aru , kas see pinsiseadus vöeti ikka vastu. ajakirjandusest pole teada muud, kui 50:50, ja seda hakatakse rakendama 2037. aastast. salastatud sinnamaani? isegi hästi, 18 aastat ainult. miljonivargused salastatakse 75 – 100 aastaks.

  2. tõnn 2 kuud ago
    Reply

    to TOON vastuväite selle loogika järgi, et kui noored lähevad näit. austraaliasse parematele jahimaadele, siis töesti kojujäänute keskm. vanus töuseb, ega ma saanud aru, mida ET mötles nende jahimaade all.

    • Mis 2 kuud ago

      puutub tippvanustesse, siis ega neis ka see ainus tipp kõike määra, erandid ikka moonutavad järgnevat hulka. Näiteks või Beamoni 8.90 kaugushüppes (parandas ilmarekordit 55sm), kui teised pusklesid 8.10…8.30 kandis. Mingi usaldusväärne teave oleks siis, kui statistikaamet teataks kord või kaks aastas (nt 31.03. ja 30.09. seisuga), kui vana on Eestis vanuselt 10. ja 100. mees ja naine. Ning tooks võrdluseks ka andmed varasemast, need on ametil olemas. Veelgi parema näite annaks 5 järgaasta keskmised nende vanuste kohta. Siis alles saaks me hinnata, kas ja kui palju meie elamisiga aastatega muutub.
      See vanus tuleks anda tuhandiku täpsusega, sest 1 päev moodustab aastast 0,00274.

  3. tõnn 2 kuud ago
    Reply

    lugesin oma vaimusünnitist paar kommentaari tagasi, lause jäi poolikuks, tahtsin öelda, et maarika on vöidelnud algusest peale selle “nestori” pinsisoperdise vastu.

    • Aga 2 kuud ago

      miks siis Maarika selle vastu pole olnud? Kus on tema paljastavad kirjutised, et sitt haiseb sõltumata tema peale puistatud lõhnaõlist?

    • See 2 kuud ago

      on ikka nii, et ollakse hingelt vastu aga seda välja öelda ei julgeta, ja kui kord muutub, siis on äkki kõik selle pöörde algatajad olnud.

  4. nime ei ütle 2 kuud ago
    Reply

    ühinen tönniga, see ET räägib loogikast, aga ise ajab ebaloogilist jama, on asjast saanud risti vastupidi aru. maarika ju räägibki sellest, et kui inimesed saavadki erinevat palka, ja peavadki saama, tööde raskus ja iseloom on ju erinevad, siis pinss töesti ei pea niipalju erinema, seda ütleb ET töesti tabavalt, et pensionärid VÖRDSELT MIDAGI EI TEE. mis puutub maarika lollusesse, siis minu arust vöid kolm repsi ja kolm kadrit punti panna ja siis maarikaga kaaluma hakata, marianne mikkosid tuleb kottiga vastu panna!

    • Viimase 2 kuud ago

      lausega 100% nõus.

  5. tõnn 2 kuud ago
    Reply

    väike parandus – pinsi aastateks läks kolmandik töötatud aastatest, nii ma mötlesin, tegelikult ei möelnud, nii see tegelikult oligi. oli vist aastal 2004, kui rahvaliit proovis seda pinsiseadust parandada, aga kus sa seda, reformikad ja suured töörahva kaitsjad sotsiaaldemokraadid olid kui üks mees selle vastu. üks erand siiski oli, helju pikof puudus sellelt istungilt, aga mäletan pojakese röivase esinemist seal istungil, ajas sama ila suust välja, mis ühel öhtul esimeses stuudios, 15 a pole seda venda küll mehemaks teinud

    • Pinsil 2 kuud ago

      pole loogilist põhjendit, see on nagunii inimeste tunnete ostustada. Juba Vana-Roomas hakati oma lähikondlastele maad ja orje jagama, et saaks elupäevade lõpuni priisata. Järgmine samm astuti Prantsusmaal 18. sajandi lõpul, kui hakati vanadusraha maksma riigiametnikele. Vist oli Saksamaal, kus hakati pinssi juba maksma üleriigiliselt.
      Edasi läks lahti kisma juba erinevate pinsitahkude üle. Üks ahv kuulutas, et peab jätkuma senine hõlpelu nagu tööl, teine ahv jälle, et tähtsam on aeg, kolmas segas mõlemad kokku jne.
      Jätan siin peensused vahele, neist nagunii saab aru 1 100-st, vaid arutlen pinsilejäämise ea üle.
      Inimene astub töhe 16…23-aastaselt (põhikooli ja ülikooli järel). Töötaja tervis hakkab oluliselt tõrkuma 60ndates, töövõime langeb juba 40ndate lõpust. Seetõttu paljusid 45-st vanemaid lihttöödele võtta ei tahetagi, nt merel. Laevaomanik ja maakler ei saa enam kindlad olla, et mehed 6…9 kuud (nii pikad on tavaliselt töölepingud ookeanilaevadel) täie tervise juures on, samuti ei suuda nad võrdselt noorematega trümmides ja tekil lasti kinnitades turnida, tuleb ju kaste vedades 3…4kg kaaluvaid jalglõkse pilduda 30 jala kõrgusele ja proovi sa neid nii pilduda üle 100. Seepärast peavadki madrused olema niivõrd noored, et suudaks järgmiseks töövahiks välja puhata.
      Uutel laevadel käib küll palju automaatselt ja laevaperegi on väiksem, kuid lihttöid jagub endistviisi. Fe on ikka Fe ja kipub roostetama ka parima tasuva värvkatte all.
      Pange 50-sed mehed ronima elektripostide otsa, kui Eestist käib üle torm. Vanake jõuab ronida vaid üksikutesse postidesse, sellepärast ka taastamine nii kaua venib. Samuti on vanurid kehvad tellingutel turnides. Paljudes kohtades kogemused kehalisi võimeid üle ei kaalu.
      Kuid üldisemalt: Inimese töötamisajaks võiks lugeda 2/3 tema loomulikust elamiseast. Kuna meestel on keskmine elamisiga umbes 75 ja naistel 85 aastat, ning alguseks võtta tinglikult 18 aastat, siis jääb meestele tööajaks 2/3·(75-18) = 38 aastat, naistel 44,66 aastat. Lisan nüüd neile 18 ehk töötamisaja algusvanus, saan, et mehed võiks pinsile jääda 18+38 = 56-aastaselt ja naised 18+44,7 = 62,7-aastaselt. Pinsil saaks siis mehed olla 75-56 = 19 aastat ja naised keskmiselt 85-62,7 = 22,3 aastat.
      Loomulikult on need pakutud arvud tundelised ja vaid näiteks, kuid iva on olemas. Väga võimalik, et meil vihatakse töötajaid sedavõrd, et tegurist 2/3 saaks ruttu 3/4 või 0,8. Mida ahnemad juhid on, seda suuremaks kasvab ka nende omavahelisel kokkuleppel tegur, rahva käest muidugi midagi ei küsita.
      Ning elamisiga tähendaks seda iga, mis oleks sooti inimeste keskmine suremisiga, mitte matemaatiline sahkerrehkendus, palju sündinul tõenäoliselt elada jääb.

  6. tõnn 2 kuud ago
    Reply

    tark ET kui ikka 10 000 NOORT parematele jahimaadele läheb, siis keskmine eluiga langeb ikka kolinal, kui aga sureb 10 000 vana järsku 10 aastat varem, siis keskmisele see nii drastiliselt ei möju. mis te maarikat söimate, maarika on elu-aeg, ma mötlen aega selle lolli, nestori, ei häbene nii selle mehe kohta öelda, pinsiseaduse kehtestamise ajast. 37. aastal läheb see pinsi arvestus natukenegi paremaks, aga 38 aastat, 99 aastast, rohkem kui inimpölv, on kehtinud süsteem, kus kolmveerandil inimestest läks pinsi aastateks kolmandik töötatud inimestest. siberis käinutele anti veel vene aja löpus 15 000 rbl. repressiooni hüvitist, aga 38 aastat tegime tuhandetele ise siberit.

    • Toon 2 kuud ago

      vastunäite.
      on 4 elanikku, vanused 20, 20, 60 ja 100, kokku 200, keskmine 50.
      Üks 20.ne laseb jalga Austraaliasse, jäävad järele 20+60+100 = 180, keskmine vanus kerkib kohe 60-le. Ja Jurka võib taas hõisata, et eluiga on ropult tõusnud ja just tema võimutsemisajal ning nüüd tuleb ruttu ka pinsilejäämise iga tõsta.
      Et 100-astane ehk 105-ni veab välja ja 60-ne ja 20-ne 80-ni, Jurkat enam ei koti, rumalusest tingitud VALE lubab taas inimesi kottida.

  7. Just 2 kuud ago
    Reply

    Postimees kuulutas, et vanim elanik on surnud. Oli 107 vana. Aga tippvanus on ametlikult 112 ja selle lähedale pole ükski juurikalutsutaja jõudnud.
    Mille alusel põhjendab Maarika pinsilejäämisea tõstmist? Kust tulevad sellised totakad arvud, et kui kõige vanem on 107-aastane, siis teised elavad palju kauem ja nende nöökimiseks on vaja ka pinsiiga tõsta. Mis sest, et 60-sed on paljudel töödel takistuseks ees, sest ei suuda noortega samaväärselt ronida ja roomata ega 8 tundi ühtejärge tööpingi taga ennast liigutada. Suudavad vaid poliitilisi jõuke “juhtida”.
    Maarika võiks statistikaametist võtta andmed, milline on olnud keskmine suremisiga meestel naistel ja eestlastel aastatel 1957, 1967, 1977, 1987, 1997, 2007 ja 2017. Ja need häbenemata ka Kesknädalas avaldada. Lisaks ka 100 ja 1000 vanimalt surnu keskmised. Siis me näeks ja saaks teada, kuidas me Metuusalast mööda lippame.

  8. Et 2 kuud ago
    Reply

    Maarika mõistusega vastuolus on, pole ma kunagi kahelnud.
    Kui tõstetakse alusetult pinsiiga, siis seda nimetab Maarika nüüd PAINDLIKKUSEKS! Tere talv! Inimesed elavad ikka samakaua nagu varem aga matemaatiline nipp earühmade võrdlemiseks ja “elataksegi” 5 või 7 aastat kauem. Kuule lol Maarika, see kauem elamine on tegelikult elusolevate KESKMINE VANUS, mitte ei kuuluta pikemat eluiga. Sest kui 10000 nooremat lahkuvad parematele jahimaadele, siis aritmeetiline keskmine nihkub loomulikult suuremaks. Nagu ka teised keskmised. Sellest võoks täiskasvanud inimene aru saada.
    Ja mingi kokkuleppeline mõistusevastane arvutusalus midagi paremaks ei muuda, inimene on ikkagi kliki tundeliste altkäemaksude ohver.
    Kas Maarika suudaks vastata küsimusele, kui 2 inimest töötavad ja saavad erinevat palka, siis miks peavad nad saama ka erinevat pinssi, kui nad siis juba VÕRDSELT mitte midagi ei tee? Sellele Maarika vastata ei oska. Sest tal pole aimugi LOOGIKAST ja loogilisest elukorraldusest.
    Äkki Maarika tahaks nii, et palka saaks kõik VÕRDSELT aga pinsil olles saab üks mingi väljamõeldud teguriga siis hüvitiseks mitu korda erinevalt?
    Küll on hea, et järgmises riigikogus 99% Maarikat enam pole. Ja küll on halb, et 99% on tema asemel samasugused turakad mõistusevastased.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.