Pariisi õppetunnid

Kollased vestid

Mart Ummelas

Vägivaldsed rahutused Prantsusmaal ja eriti Pariisis on köitnud kogu maailma tähelepanu. Sotsiaalmeedias süüdatud sädemest plahvatas rahulolematus kütuse hinnatõusude vastu.

Valitsus selgitas neid vajadusega ohjeldada fossiilsete kütuste tarbimist. Ikka tollesama Pariisi kliimaleppe valguses. Esialgu tundusidki meeleavaldused puhtalt protestina kütuse hinnatõusu vastu. Teisalt, maailmas on ju küllalt autoriteete, Eestis näiteks akadeemik Anto Raukas, kelle meelest kliimaleppe põhjenduseks olnud kliima soojenemine CO2 emissiooni lisandumise tõttu ei pea paika. Saja aasta perspektiivis võib sellist sõltuvust täheldada, kuid tuhande või kümne tuhande aasta perspektiivis vaadates võib selles väites kahelda.

Vaevalt küll sellised teoreetilised arutlused veensid prantslasi, kes on alati olnud tundlikud valitsuse sekkumise pärast nende ellu ja toimetulekusse. Edasi on meeleavaldused üha selgemalt võtnud laiema sotsiaalse protesti vormi, väljudes meile kui põhjamaalastele harjunud piirest, muutudes märatsemiseks tänavail, omandi hävitamiseks ja otseseks vägivallaks. Kusjuures mitte ainult protestijate poolt, vaid ka politsei poolt, kelle tegevus on võinud provotseerida uute rühmituste liitumist „kollavestidega“.

Meie peavoolumeedia on olnud küllaltki ühekülgne nende protestide põhjuste analüüsimisel. Imelikul kombel oli Tallinna Televisioon üks esimesi meediakanaleid, kes uuris seal elavalt eestlannalt teavet sündmuste kohta juba kuuvahetusel. Päevalehed ja ka muud telekanalid jõudsid Pariisi rahutuste teemani alles nädala jagu hiljem.

Ent ka nüüd kirjutab Postimees, et „kollavestide raev tõi Prantsusmaale kaose“. Nagu oleks see mingi mõttetu mäss. Esmaspäevane Päevaleht kajastas protestide sügavamaid põhjusi objektiivsemalt. Projektijuht Maria Lechat, kes saab 1800 eurot palka, andis Saksa ajalehele Spiegel intervjuu: „Macron kavatses kliimamuutustega võitlemiseks kütuseaktsiisi tõsta, kuid see annab kõige valusama hoobi vaestele. Miks ei võta ta raha rikkailt ja ettevõtetelt, kes toodavad niikuinii suurema osa kasvuhoonegaasidest?“

Kas need sündmused toovad kaasa president Macroni tagasiastumise, mis oleks iseenesest pretsedenditu, arvestades tema kunagist tohutut menu valimistel, mis on nüüdseks kokku kuivanud, ning ta ei edesta isegi parempopulistiks väidetud Marine Le Peni?

Prantsusmaa sündmusi ei tohiks vaadelda lahus Eesti viimaste aastakümnete arengust. Kuulusin aastail 1994–1995 Eesti Keskerakonna juhatusse ja programmitoimkonda. Seadsime toona peaeesmärgiks keskklassi kujundamise. Sellest ka erakonna nimi.  Mäletan, et kirjutasin artikli selle kohta, et Eesti vajaks suurt koalitsiooni, et taastada rahva usaldus iseseisvuse taastamise järel muu seas omandireformiga tekkinud terava lõhe ületamiseks. Paraku järgnenud paar aastakümmet osutasidki, et paremjõud blokeerivad need taotlused, jätkates ühiskonnas varandusliku ebavõrdsuse kasvatamist. Ilmselt samad protsessid käivitasid nüüd ka Prantsusmaal tõsised protestid.

Meil tuleks neist sündmustest õppida, tegutsedes ühiskonnas reaalsete vastuolude ületamise nimel ja vältimaks juba tekkinud vastasseisude teravnemist.

 

10 kommentaari
  1. Vello 6 kuud ago
    Reply

    Üks tont kõnnib mööda Euroopat. Maidanitont.

    • Pigem 6 kuud ago

      on see vana hea tuttav sotsialismitont.

  2. mnjah 6 kuud ago
    Reply

    Prantsusmaal toimuv annab üha kindlamaid signaale, et see on teatud jõudude poolt esile kutsustud ja selle tagant paistavad valimistel kaotanud äärmuslaste kõrvad. See käekiri mis Euroopas tervikuna vastu vaatab on ikka hämmastavalt sarnane, sama üritatakse siingi. Ühine nimetaja on paremäärmuslased ja need saavad kusagilt ühest kohast juhiseid. Prantsusmaa on hea näide, sest Macron on teinud järeleandmisi ja suisa selliseid, mis panevad EL ka kätega peast haarama ja kui sel nädalavahetusel uuesti tänavatele tullakse märatsema, siis peaks küll kindlamast kindlam olema, et tegelik eesmärk on Le Pen võimule upitamine. Mis aga omakorda tähendab et demokraatia on Euroopas asendumas türannliku valitsemisstiiliga. Ungari on hea näide, kus valimistel saavutati edu migratsiooni teemade hüsteeriaga ja nüüd teeb see türann mida tahab ja laseb oma rahvale pisargaasi näkku. See on üldine EL nõrgestamine ja seda viiakse ellu paremäärmuslaste kaudu ja juhised ning abi tuleb ei kusagilt mujalt kui Venemaalt.

    • Punaseid 6 kuud ago

      pätte tulebki nuiaga peksta. Muidu nad taastavad sotsialismi ja siis alusta taas nullist. Parem juba see totrus eos hävitada.

    • to punaseid 6 kuud ago

      pruun ollus on kordades hullem, seda on siingi ilmekalt näha. Ei taha teid suurem enamus ja seda oleks tark meeles pidada.

  3. Juhuslik kokkulangevus 6 kuud ago
    Reply

    PL.11.11.2018 “Vene president Vladimir Putin avaldas toetust Prantsuse ametivenna Emmanuel Macroni ideele luua Euroopa ühised relvajõud, sest see tugevdaks tema sõnul mitmepooluselist maailma…”
    …Macron ütles sel nädalal, et Euroopa peab ehitama üles omaenda sõjaväe, sest kontinendi riigid ei saa enam kaitse vallas USA-le toetuda.”
    …..ehk maakeeles: USA peaks oma väed Euroopast ja Prantsusmaalt välja viima!

  4. Rein Mark 6 kuud ago
    Reply

    Sotsiaalsed probleemid on tekkinud islami pealetungist ,eelkõige Euroopas. Kujuteldamatu on selle süveneva protsessi lõplik tagajärg, kus põliselanik on sunnitud oma leivatükki parasiidiga jagama , mis juba nüüd osaliselt toimib ja on rahutuste pöhjuseks .Kui nii edasi, siis Valitsuste tegevusetus ühisrinde moodustamiseks vallandab Euroopas kodusõja

    • Jaan 6 kuud ago

      Jälle põhjust arvata, et nelja tähega erakond saatis kommenteerima. 🙂 Et noh, mina ja pööra kõik meie usku. 🙂

      Korrelatsiooni ei ole. Ungaris on Euroopa Liidu madalaim palgatase, ja isake Orban tekitas oma orjaseadustega väikese märuli… kas seal on kah mõni araablane süüdi? (isake teatavasti on kõige štõkist veel štõkim oma immigratsiooni vastasuses) Ei. Selleks, et Ungari palgatase niru oleks, pole ühtegi araablast vaja. Tore et sa siin punase rätiga vehid, aga kollased vestid ei protesti sinu soovide järgi.

      1) Majanduslik ebavõrdsus (Gini indeks) on Prantsusmaal traditsiooniliselt pigem kõrge. Mitte kaugeltki nii kõrge, kui Eestis, aga siiski üle Euroopa keskmise. Selle arenguid mõnede maade ja aastakümnete lõikes saad näha siin: https://en.wikipedia.org/wiki/File:Gini_since_WWII.svg

      2) Majanduslik konkurentsivõime ei võimalda rohkemat. Üha enam on valdkondi, kus tuleb arvestada endiste arengumaade poolt tugeva konkurentsiga. Mina isiklikult ostan valdava osa kõrgtehnoloogilisi tooteid Aasia idaosast (Taiwan, Hiina, Jaapan). Selle osas pole muud teha, kui üritada kohaliku ühiskonna konkurentsivõimet upitada – parema haridusega, väikesema bürokraatiaga, ausama ärikeskkonnaga, säästlikuma transpordiga – igatmoodi. Käimas on globaalne järk-järgulise võrdsustumise protsess, milles Euroopal on oma roll mängida – tuleb osavam ja kavalam olla, sest “lõdva käega” enam arengus eest ära ei lippa. 🙂

    • Neist 6 kuud ago

      arvulistest näitajatest tähtsam on inimeste endi rahulolu. Meil on küll paljuski põhjus rahalises toimetulekus, kuid sageli ka ülespuhutuses, sest ei suudeta ennast ise vajalikult majandada. Samuti ei õigusta meil politsei töö, seda pole nähagi. Kutsutakse üles teiste peale koputama ja kurjategijaid ise kohale jaoskonda tooma, sedagi vaid tööajal.
      Kuid muidu elab suur osa rahulikult ning mitte lällates ei jää millestki puudu ning saab ka korra kaks aastas reisimas käia.
      Kui meil oleks ka asjalik valitsus, kes kaitseks oma tootjaid pealemakstava välismaise toodangu vastu, siis oleks korras ka põllumajandus ning elu maal oleks taas edukas. Praegune minister Tarmo Tamm on kutseline kabinetirott, tema oskab ainult kerjatud toetustest ehk altkäemaksudest jaurata. Sellised meie elu allamäge lükkavdki.

  5. Ei 6 kuud ago
    Reply

    lase muslimid enam Mardil tänavakohvikus tuttavate kulul rahulikult konni tinutada. Mes condoléances!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.