19. detsember 2018

Esilehe lugu. Enn Eesmaa:  Eesti on leidnud oma väärika koha vabade rahvaste hulgas

Olen jõuludele mõeldes alati meenutanud oma lapsepõlve. Seda aega, mil kogu pere oli veel koos ning mina polnud veel isa ega mu õde ema ja vanaema. Kui me ise olime lapsed, kelle eest hoolitsesid meie isa ja ema. Eks jõuludel ongi tuhatkond eri tahku, ja teisiti polekski mõeldav. See hell ja armas traditsioon püsib ju tänagi ja küllap hommegi veel. Jõulude ajal avaneb otsekui mingi ajatunnel, mille ühes otsas oleme meie, teises, kaugemas aga kangastuvad enne meid elanud ja jõule tähistanud inimesed.

JUHTKIRI. Lõppeval aastal tõstsime esikohale inimese

Eesti Vabariigi juubeliaasta on lõppemas, ja niisamuti tõmmatakse otsi kokku ka Riigikogus. Tänane valitsus on Keskerakonna juhtimisel hoidnud läbi aasta endale omast töist õhkkonda. Alates 2016. aasta novembrist valitsusse pääsedes võeti eesmärgiks teha Eesti inimeste elu paremaks. Erandiks ei olnud ka tänavune aasta, mil jätkati inimnäolist poliitikat nii sissetulekute kasvu kui ka teenuste parandamise kaudu. Inimeste elujärje parandamisega tehti algust juba jaanuaris, kui läbi viidi Eesti ajaloo olulisim maksumuudatus. Selle tulemusel tõusis tulumaksuvaba miinimum hüppeliselt 180 eurolt 500 euroni ning tõi sissetulekute kasvu 80 protsendile Eesti inimestele.

Jaak Aab: Pensionitõusus on Keskerakonna prioriteet

Selle aasta aprillis toimus viimase kümne aasta suurim pensionitõus – keskmiselt 7,6%. See jätab pensionäridele rohkem raha kätte ja parandab toimetulekut. Üldiselt võib öelda, et Eesti majandusel läheb hästi – palgad ja eksport kasvavad. Valitsuse otsused tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel ja majanduse elavdamisel toetavad majanduskasvu. Oleme jõudnud olukorda, kus saame julgelt öelda, et oleme õigel kursil. Igasugune pensionitõus aitab inimeste paremale toimetulekule kaasa, kuid me ei saa praeguse olukorraga veel rahule jääda. Ringi käies ja inimestega suheldes jääb ikka silma, et tehtud ei ole piisavalt. Pensionid pole viimase kümne aastaga üldise palkade ja hindade tõusuga sama jalga käinud. Pigem vastupidi – toimunud on ebavõrdsuse süvenemine.

Lauri Laats: Ratas tõestas tugevust, Reformierakond – nõrkust

Hiljutine valitsuskriis näitas poliitikahuvilistele jõudude vahekorda vahetult enne märtsikuiseid Riigikogu valimisi. Poliitikud tegid rahvale show’d kogu raha eest, vastastikku heideti ultimaatumeid, ning lõpuks mindi Toompea lossi ees käsipidigi kokku. Kõigest sellest tuli võitjana välja peaminister Jüri Ratas ning Reformierakond lasi luhta oma võimaluse särada opositsiooniliidrina. Teatavasti tekkis valitsuskriis küllaltki ootamatult praeguseks juba kurikuulsaks saanud ÜRO ränderaamistiku tõttu. Tõenäoliselt selle vallandajad ei teadnud teo tegemise hetkel isegi, milline on lõpptulemus ning kuidas olukorrast välja võiks tulla. Kui Isamaa ning sotsiaaldemokraatide poliitikud võisid vastastikku kindaid visata, siis kõige keerulisemasse olukorda pandi peaminister Ratas, kelle töö eesmärk ongi ju hoida valitsus koos ja töövõimeline. Siiani võrdlemisi sujuvalt läinud peaministriperiood pani nüüd Ratase tõsiselt proovile rahusobitajana olukorras, kus ümberringi juba mõõgad tärisevad.

Helmut Hallemaa: Inimestesse ja piirkondade heaolusse panustamine peab jätkuma

Riigikogu valimiste päeval, tuleva aasta 3. märtsil, on tänane Keskerakonna juhitud koalitsioon sotside ja Isamaaga – Jüri Ratase valitsus – olnud võimul ja hoolitsenud Eestimaa arengu eest kaks aastat ja 101 päeva. Panustamine Eesti inimestesse ja kõigi piirkondade heaolusse peab jätkuma. Võtsime nädal tagasi Riigikogus vastu 2019. aasta riigieelarve. Kõigi aegade suurim eelarve ületab maagilise 11 miljardi piiri. See võimaldab leevendada ammuseid probleemkohti, millest eelmised valitsused kahetsusväärselt mööda vaatasid. Eesti kestlikkuse tagamiseks vähendame palgavaesust, panustame põllumajandusse, tugevdame kohalikke omavalitsusi, anname lisaraha tervishoidu parandamaks inimeste jaoks arstiabi kättesaadavust, ja palju muud. Need on eluliselt tähtsad valdkonnad, mis puudutavad nii riigi kui ka Eesti inimeste heaolu. Seda kõike ei oleks võimalik inimestele pakkuda, kui Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aastal ei läheks hästi Eesti majandusel. Mõistagi on stabiilne majanduskeskkond kõige alus, kuid veelgi tähtsam on sellest tulenev tasakaalustatult inimesteni viia.

Andres Laiapea: Tehisintellektuaalse ajastu saabumine

Lõppeval aastal toimunud arengutele tagasi vaadates jääb silma üks oluline faktor, mis tänapäeval ühendab üha suuremat hulka poliitilisi protsesse: algoritmide võim. Seda võib nimetada ka tehisintellektuaalse ajastu saabumiseks. Paari nädala eest toimus Valges Majas tehnoloogiahiidude tippjuhtide kinnine nõupidamine (esindatud olid Microsoft, Google, IBM ja teised sama suurusjärgu tegijad), kus arutati tulevikutehnoloogiatega seonduvat. President Donald Trump astus ürituselt läbi alles selle lõpus ja rääkis USA meediasse lekkinud info kohaselt hoopis kaubanduspoliitikast, kuid kunagine USA välisminister ja riiklik julgeolekunõunik Henry Kissinger jagas oma hirme seoses tehisintellektiga.

Eesti, etnos ja entroopia

Probleemid minevikust. Kui omariikluse taastamiseks loodud Rahvarinne oli oma töö teinud,  surusid kõrvalseisjaiks jäänud rahvusradikaalid oma poliitilise tahte julmalt läbi. Põhjamaise heaoluriigi asemel rajati ebavõrdsete võimalustega klassiühiskond, kus rahval kaasarääkimise võimalus on tühine. Elu ja põhiseadus sunnivad meid hindama erakondi selle järgi, mida nad peale sõnade ja žestide rahvuse säilitamiseks on teinud või tegemata jätnud. Õhukese riigi sotsiaalkaitse kulud (10,4% SKT-st Rootsi 22% kõrval) olid riigi algusaegadel rahva 60% vaesuse vähendamise taustal nii napid, et sündimus langes ligemale kaks korda ja väljasuremismured ei kao enam kunagi. Keskerakonnal ja sotsidel õnnestus lõpuks tõsta sündimust ning vähendada laste vaesust. Suhtumist oma riiki ja rahvasse näitab arusaamine maksudest: Ida-Euroopa ja Venemaa süsteem Balti rahvaste püsimajäämiseks ei sobinud.

Hugo Hiibus saab varsti 90!

Tuleva aasta 6. jaanuaril saab tuntud karikaturist ja rahvamees Hugo Hiibus 90. Eelseisva juubeli eel avaldab Kesknädala oma hea kaastöötaja mälestusi ja meenutusi pikast ja värvikirevast eluteest. Omaltpoolt soovime karikaturistile jätkuvalt ühiskondlikku teravat pilku ja head huumorisoont.

Moskva tegeles iga nelja aasta tagant rahvusvaheliste rahukaitsenäitustega. Üks suuremaid, 1983. aastal, oli murranguline – eestvedajaiks kuulsad Kukrõniksid ja Boriss Jefimov, kes tegi ka ettekande, milles heitis toimetustele ette kujundite šabloonsust („Pravdas“ ja „Izvestijas“ on avaldatud üle 9000 karikatuuri, kus on kujutatud Onu Sami suure rahakotiga, rakette ja Picasso rahutuvi, kuid oleks vaja värskeid ideid; sest ka poliitiline karikatuur võib olla naljakas). Kohe tärkas mul mõte, mida naljakat saaks joonistada N.Liidu Kunstiakadeemias avatava karikatuurinäituse jaoks, mille kujundamise oma ülesandeks sain. (Paberile sai rinnakas rahutuvi, kelle ees vajub lonti imperialistlik rakett.) Jefimov leidis, et minu lahendus vääriks peaauhinda. Tema sõnul aga oli üks kõrge NLKP tegelane isiklikult selle taiese näituselt maha võtnud ja kaasa viinud, huulil kirumine: „Pornograafia!“  Näituse avamisel teatas kuulus Taani karikaturist Herluf Bidstrup kui žürii esimees punastades: žürii otsustanud siiski peaauhinna anda rühmale Vietnami kunstnikele, kes praegu otse rindel võitlevad Ameerika imperialismi vastu. Bidstrupi sõnul žürii polevat nende töid kahjuks näinud – need olevat küll Moskvasse saadetud, kuid veel üles leidmata…

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 19. detsembri topeltpaksus Kesknädalas. Järgmine paberkandjal Kesknädal ilmub 9. jaanuaril.

Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid kahe nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebis olulisi uudiseid igapäevaselt.

 

1 Kommentaar
  1. Andrese 3 kuud ago
    Reply

    lugu on segane, sellest ei oska midagi aimata, teised on küll enesekiituslik ja teisi laimav ilukõne, seal pole midagi asjalikku lugeda juba ette. Hiibuse Hugo jääb sellest välja.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.