Eesti on leidnud oma väärika koha vabade rahvaste hulgas

Enn Eesmaa

Enn Eesmaa, Riigikogu I aseesimees

Olen jõuludele mõeldes alati meenutanud oma lapsepõlve. Seda aega, mil kogu pere oli veel koos ning mina polnud veel isa ega mu õde ema ja vanaema. Kui me ise olime lapsed, kelle eest hoolitsesid meie isa ja ema. Eks jõuludel ongi tuhatkond eri tahku, ja teisiti polekski mõeldav.

See hell ja armas traditsioon püsib ju tänagi ja küllap hommegi veel. Jõulude ajal avaneb otsekui mingi ajatunnel, mille ühes otsas oleme meie, teises, kaugemas aga kangastuvad enne meid elanud ja jõule tähistanud inimesed.

Usklikele tähendavad jõulud Õnnistegija sündi, mida pole keegi faktitäpselt tõendada suutnud. Mind on alati rohkem hämmastanud hoopis esikristlaste meelekindlus oma alles tekkinud usust ja liidrist mitte tolligi taganeda. Isegi siis mitte, kui neid heideti näljaste lõvide ette. Nende märtrite puhul jäi ehk usust isegi ja koguni väheks, arvan, et nemad jäid kindlaks, kuna teadsid, et see, mis ja kes oli nende usu aluseks, oli tõeline. Vähemalt suurem osa sellest meie jaoks müstilisest müüdist.

Isegi alati skeptiliste teadlaste arvates ajalooline isik Jeesus oli rahvajuht, ühtviisi oluline nii massile kui ka igaühele eraldi. Teda kuulati ja pandi ta sõnu tähele. Küllap ikka seetõttu, et tal oli, mida inimestele tol raskel ja lootuskasinal ajal öelda. Jeesus oli kuulus ja armastatud, ta jüngrid pöördusid kannapealt oma töid, toimetusi ja perekondi maha jättes tema poolt näidatud teele.

Ometi löödi ta risti, vaatamata sellele, et Jeesus sooritas imetegusid ning andis üsna üheselt mõista, et ta pole mitte päris sellest maailmast. Juudamaa prefekt Pontius Pilatus andis rahvale valida: kas lindprii Barabbas või  Jeesus? Ajalugu mäletab, et isegi oma naise tungiva soovituse vastu toiminud Pontius Pilatus pesi avalikult oma käed puhtaks Jeesuse surmaotsusest. Žestist saadi aru, ja Pontius Pilatus on tänini Etioopia kopti kiriku pühak. Paljudele kindlasti üllatav fakt! Kuid ometi sai võidetust võitja kõigiks aegadeks.

Kellest saab rahvajuht ja tegudele suunaja? Mis seda soodustaks, mis välistaks? Mida peaks tegema või tegemata jätma, et suureks saada ning ajalukku jääda. Jeesuse-järgne ajalugu on tõestanud, et sellekohaseid reegleid pole olemas või pole neist kunagi kinni peetud. Toon vaid ühe, kuid seda eredama näite. Mis pidi juhtuma ja kes aitama, et lihtsast teismelisest maatüdrukust Jeanne  d’Arcist sai suurkuju oma rahva seas nii ammu kui 15 sajandi algupoolel, mil naistel, rääkimata tüdrukuist, polnud ühiskonnas mingit, veel vähem otsustavat rolli. Aga ometi sai temast aegumatu legend ning katoliku kiriku pühak.

Kuid tulgem nüüd tänasele päevale lähemale. Kohtusin hiljuti täiskasvanud õppijatega Tallinna Majanduskoolis. Muude küsimuste hulgas päriti minu arvamust, kuidas saada Lennart Meri ja Edgar Savisaare sarnasteks rahva suurmeesteks. Ütlesin, et legende, ka kohalikke peab alati analüüsima nende ajas ja ruumis. Eesti puhul oli Meri ja Savisaare esiletõusu põhjuseks muu hulgas meie rahva sügav kartus püsimajäämise pärast. Kartus, mis piirnes meeleheitega.

Need mehed panid meid uskuma, et kõik pole veel kadunud, et unistused saab teoks teha. Et muinasjutuna tundunud rahva vabanemine võib teatud asjaolude kokkulangemisel tõepoolest toimuda.

Lennart Meri oli tuntud ja tunnustatud juba filmimehe ja kirjanikuna, Edgar Savisaar tõusis juhiks koos Rahvarinde ja üldrahvaliku innustusega. Need mehed koos oma mõttekaaslastega asusid mainitud teatud asjaolusid otsima, leidma ning ära kasutama. Nii Tallinnas ja Moskvas, kui ka mujalgi.

Meie rahvas oli toona tunduvalt ühtsem, omavahelisi lahkhelisid ei võimendatud, vastased olid mujal ja rääkisid teist keelt. Ning juhtuski ime – Eesti sai vabaks, ning seda me suutsime kõik üheskoos oma juhtide otsustaval kaasabil. Neist pole saanud pühakuid ja vaevalt, et nad sellest oleks unistanudki. Piisab ehk sellest, kui pühade puhul tõstame toosti ja võtame pitsi lisaks lähiomastele ja ilusatele naistele, kes seltskonnas ka selliste meeste ja naiste auks, kellele oleme oma riigi ja vabaduse eest tänu võlgu. Hoidkem seda püha tunnet nii täna kui ka tulevikus! Ehk isegi igavesti!

Kindlasti mõtleb või koguni küsib nüüd keegi, kas ka tänastest tegijaist võivad saada legendid? Kindlasti on see võimalik, kuid loodetavasti vähem dramaatilistel põhjustel, kui need, millest enne kirjutasin. Praegu on ülioluline tagada stabiilsus nii majandus- kui ka muudeski arengutes.

Maailm pole ju vähem keerukas, kui kunagi Jeesuse aegadel. Olukord on täna isegi ohtlikum, sest teame meid ümbritsevast palju kordi rohkem, kui need, kes elasid paari tuhande aasta eest. Täna on ühiskondlikest gladiaatoreist ja kesktormajaist rohkem vaja kaitsjaid, kasvõi poolkaitsjaid. Ning kindlasti diplomaate nii kodus kui kaugemalgi.

Eesti on leidnud oma väärika koha vabade rahvaste hulgas. Seda kohta kaitsta on meist igaühe auasi ja loodetavasti ka südamesoov. Üks meie deviisidest võiks olla „Mitte kunagi enam üksi ja teistest eraldi“. Koos on kergem nii mures kui ka rõõmus.

Häid pühi ja õnnerikast algavat aastat!

12 kommentaari
  1. to vanas 11 kuud ago
    Reply

    Mitte vanus ei tee inimest ilmtingimata jaburaks,vaid tema väär olemus ja selle arenematus.
    Ka sinu olemuses on midagi väärat kui nii kergesti meelsasti sildistad vanuse järgi ja surmaeelikuteks nimetamine
    on klassikalise matsluse väljendus.
    Ei viitsinud neid targutusi seal artiklis aga lugedagi mitte..,
    Ja nüüd pean lugema veel sinu lolli ja häbematut juttu.

  2. uskmatu 11 kuud ago
    Reply

    Kogu see jutt vabadusest,iseolemisest,inimeste heast elust nagu Heinz Valk alles pealinnalehes väitis on tegelikkuses näiline.Samas inimeste teadlik hirmutamine venemaaga,migrantidega,kliima soojenemisega jne. on võtnud enneolematud mastaabid millega kaasneb hämamine,vassimine koos lausvaletamisega .
    Tuletaks hr.Eesmaale meelde,et kõrgema võimu kandja on meil kodanikond kelle arvamust Teie seal Toompeal juba 28 aastat ignoreerite ! Laari õukond rajas riigile vildaka vundamendi ja siiani on sellele ehitatud maja kuidagi toestada – sirge hoida aga võite uskuda ennem kui tehtud vigu ei tunnistata,võimalust mööda ei parandata pole meie riigil tulevikku !

    • Vanas 11 kuud ago

      eas lähevadki inimesed jaburaks. Enn ju samuti surmaeeliku eas, anname talle andeks. Juba nagu Brežnev arvab, et NSVL on õnne tipus.

  3. ahzoo 11 kuud ago
    Reply

    või niis sina mõskvas redus olnud ja 90-nendatel kohe rahva poolt iaseseisvuse välja võitlemisel…olite tarakanid eesmaa, lenk, …jne kohe platsis…sitsinud ainult riigikogus rahvale pole midagi kohale tema raske vaevaga loodu vene ajast…mõnitate pensile saajaid vägistate neile 2017 aastast kolme kuu kaupa veel maha kärvamise ennetusi…et mitte maksta…nestori tolgus kes pole päevagi tööd teinud sitsis autobaasi väravas stampkella peale kolkijana…kui samas raskeveokitel mis tervist tapsid rüganutel tervised läbi…või üldse teises ilmas…pensist ilma jne…rääkimata mõnigi aasta varem pensile saamist ….mõlisete tühja võtate megapensioneid endi pudrumolli ahelas…kommunistidega…miilist tööd sa sm eesmaa rahvamajanduse ja vene ajal üles ehitusega teinud oled…MITTE HALLIGI…kasige…

  4. Väärikas 11 kuud ago
    Reply

    koht on vist merklite, makroonide ja junkrite jalge all.

  5. Nojah 11 kuud ago
    Reply

    Ma ei arva, et EL-us olles on riigid vabad ja seni kuni tegutsetakse Reformi tagatoas pole ka õiglust oodata.

  6. kui.... 11 kuud ago
    Reply

    …kuulad poliitikuid, siis tahaks nutta. Raha loobitakse vasakule ja paremale—samas kerjavad telejaamad, pisaraid ja meeleheidet demonstreerides, raha hädasolijatele ja selliseid õnnetuid, kes oma lapse hääbumist pealt peavad vaatama, sest raha ei ole, on väga palju. Samas premeeris Reps 8000 euroga inimest, kelle juhtimisstiil hävitab enne jõule inimeste hingerahu ja töökoha. Lapsed vajavad ravi, aga ministrid jagavad miljoneid “katuseraha” , et teda ikka tagasi valitaks. Mis vabadus see on, kui umbkeelne pahandab ajakirjanduses, et eesti neiu teda vene keeles teenindada ei suutnud. Sellel hädaldajal peaks häbi olema, elada terve elu Eestis ja isegi mitte paar sõna osata öelda riigikeeles. Seesama Keskerakond muidugi ei tee midagi, et sellist olukorda lahendada. Vaatasin seda RK. “Infotundi!” Tänan,palun, mõned küsimused, keerutavad vastused ja siis lõpetab spiiker selle küsimuse “käsitlemise!” Ja kõik käib endiselt edasi. Mitte üht küsimust lõpuni ei lahendata. Meelt ka ei tohi avaldada, siis poogitakse sulle külge vihkaja, fašisti ja ei tea veel millised nimed. Ja siis räägib keegi vabadusest.

    • Mailis 11 kuud ago

      on vaid üks, kes on vahele jäänud. Muudes riigiametites ju jagatakse rahva raha miljonites. Ning kerjatakse just neis haigaltes, kus juhid saavad oma saamatuse est tuhandeid eurosid kuus ega tilguta ise sentigi kuskile kerjakarpi.

  7. tõega näkku 11 kuud ago
    Reply

    Väärikas ja vaba oleme siis, kui ei ava mustadele hordidele rändepaktiga esiväravaid ega illegaalidele pagulaspaktiga tagaväravaid. Eestlane on oma väikesel paekamaral tuhandeid aastaid elanud ja ennast ise ära toitnud.Tükki leiba saab jagada ikkagi hädasolijaga, aga mitte massiliste riiki voolavate parasiitidega, kel on lootus paremale elule ja kellest osa premeerivad sind terrorismiga .

  8. kahele eelnevale 11 kuud ago
    Reply

    kui siin midagi õudsat on, siis olete seda teie kaks. Olematu lastetoaga kibestunud inimesed.

  9. See 11 kuud ago
    Reply

    loosung on nagu Pravdast maha kirjutatud.

  10. Lihtsalt 11 kuud ago
    Reply

    õudne seda lugeda. Mis VABA rahvas me oleme? AJUvaba? Seda küll. MÕNITAMISvaba? Seda kaa. PEDESTAMISvaba? Kahtlemata. Nii et osalt pean Ennuga isegi nõustuma.
    Kuid ma ei saa aru, miks pildilt vaatab vastu jota Juncker?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.