9. jaanuar 2019

Tiit Terik: Vajame erakorralist pensionitõusu

Keskerakond töötab selle nimel, et suurendada pensionide baasosa ja läbi viia erakorraline pensionitõus. Meie eesmärk on tõsta pensione erakorraliselt niipalju, et see koos indekseerimisega tooks pensionäridele praegusega võrreldes 100 eurot rohkem. Eestis elab väga suur hulk pensionäre suhtelises vaesuses ning selline erakorraline pensionitõus tooks kindlasti vajaliku muutuse. Keskmine vanaduspension on täna alla suhtelise vaesuse piiri ning selleks, et eakad saaksid vaesuspiirist üle, oleks vajalik vähemalt 20-protsendine pensionitõus. Keskerakond näeb ette, et aastaks 2020 on pensionid koos indekseerimise ning erakorralise tõusuga 100 euro võrra kasvanud. Ka siis ei hüvitaks pension isegi tavapärases hooldekodus elamist, kuid oleks kahtlemata abiks nii eakatele endile kui ka nende lastele ja lastelastele, kel tuleb väga kitsastes oludeski oma vanemaid aidata. See on loomulik ja inimlik, kuid riigil tuleb siin appi tulla.

Juhtkiri: Üleskutse ajakirjandusele

Ebatäpse, moonutatud või eksitava informatsiooni avaldamine on alati kahetsusväärne. Kui mõni väljaanne tegeleb sellega täiesti sihilikult ja väga järjekindlalt, tuleb selline tegevus ülejäänud meediaväljaannete poolt hukka mõista. Tõlgendused ja hinnangud sõltuvad vaatepunktist ning arvamused võivad olla erinevad, kuid faktid on pühad. Ebaõige informatsiooni ilmumise korral oleme alati valmis seda parandama. Ja vajaduse korral ka vabandama. Meie eetika ei luba vägivallale, vandalismile ja avaliku korra rikkumisele õhutamist.

Lauri Laats: Võitleme vaesuse vastu

Kuigi pühadeperioodil olid kaubanduskeskused rahvast täis ning keskmine palk pidevalt kasvab, pole kuhugi kadunud väga terav vaesuse probleem. Statistikaamet teatas detsembri keskel, et 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast ning see määr on aastaga 1,6% suurenenud. Absoluutses vaesuses elas 3,4% ehk 44 000 inimest. Lihtsustatult öeldes: suhteline vaesus tähendab, et sissetulek on väiksem kui 523 eurot, ning absoluutne vaesus tähendab, et sissetulek on väiksem kui 207 eurot. Siia tuleb juurde lisada, et riiklikud toetused (sh pensionid) olid asjaoluks, miks paljud leibkonnad ei sattunud statistiliste vaeste hulka.

Marek Jürgenson: Noored vajavad tuge

Kuritegevuse ennetamine ja ohjeldamine on ühiskonnale suurimaks väljakutseks kõikjal maailmas. Erandiks pole ka Eesti. Taasiseseisvuse aastate jooksul on kuritegevuse profiil ja raskuskese märgatavalt muutunud ning üheksakümnendate maffiariigist saanud maailma mõistes turvaline ja rahulik paik. Ometi ei tohi lasta end sellest uinutada. Turvalisust tuleb luua pidevalt, uusi ohte kaardistades ning põhjusi ennetades. Kui me seda ei suuda, võtab kuritegevus kaotatud positsioonid tagasi. Erilist tähelepanu nõuab noorsoo kuritegevus. Noored on vastuvõtlikud kaaslaste arvamustele ja hoiakutele ning kui need vastanduvad ühiskonnas kehtivatele normidele, tunnetatakse seda millegi huvitava ja salapärasena, mitte aga vägivaldse ja kuritegelikuna. Kuigi me seni pole kogenud noortegängide vägivalda, on esimesed märgid selle rahvusvahelise nuhtluse imbumisest Tallinna tänavaile juba olemas.

Toomas Paur: Ikka talupojatarkusega edasi!

Keskerakonnal on tarkust ja jõudu edendada rahvuslikult prestiižikat Eestit. Möödunud aastasse jäi Eesti iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäeva kõrval teisigi väärikaid juubeleid, mis seotud meie rahva elujõu ja omariikluse väljakujunemisega. Eesti majanduse jõudsamaks ja mitmekülgsemaks  muutmiseks tasub õppida ja eeskuju võtta välisriikide kordaläinud praktikast. Eesti tänane GDP ehk toodetud rahvuslik koguväärtus on ligikaudu 20 000 eurot ühe kodaniku kohta aastas. See on küll 7 korda enam, kui seda on Ukrainas, aga samas ka ligi 4,5 korda vähem kui Luksemburgis. Väga vähesed teavad, et Luksemburg on maailmas 6. kohal terasesulatamise poolest, ja seda absoluutväärtuses. Samas Luksemburgi enda territooriumil terast praktiliselt ei sulatata. Küll aga asub selle väikeriigi territooriumil firma Alcor keskus; erinevate allikate kohaselt haldab see firma kuni 60 protsenti maailma terasesulatamise kogumahust; loomulikult omandi kaudu maailma erinevates riikides.

Jüri Pino: Mõistatuslik keskklass

Siinmaistes oludes on tihti öeldud: ega enne asja saa, kui tekib keskklass. Hetkeks tundub, nagu avalduks selles kogu tõde. Keskklass… Heakodanlus… Igavesed väärtused… Sest kõlab kaunilt, aga keegi ei paista õieti teadvat, mida see keskklass tähendab. Ainult et tagab järjepidevust, stabiilsust ning muidugi Püha Demokraatiat, mille taristuks seda võiks nimetada… Kui tahta püüda tark välja näha. Ei tea, mis sellega keegi mõtleb. Aga keskklass on hea. Erakonnadki topivad seda kuskile oma arengukavadesse. Vajalik; tarvis luua või tugevdada; kaeda, et ikka oleks ja püsiks ja kasvaks jne. Inimesed on ju edevad. Kes ikka ütleks, et ta on alamklass?.. Kui just ei ole väga vihases tujus: vaadake, mis võim minuga teinud on! Samas, kõrgklassiks ennast tunnistada? Ega teagi, kummad enne ukse taha jõuavad: kas maksuametnikud või hangudega maatamehed? Nii et täit pilti keskklassi seisust ikka ei tule. Swedbank ise kah andis justkui läbi lillede teada, et eks see üks järjekordne küsitlus ole, ei enamat. Puhkus välismaal, säästud, vaba raha, auto, isiklik eluase, isegi sissetulek üle keskmise – jälle see keskmine ei-tea-mis tähenduses – pole ikka piisavalt selge mõõdupuu. Isegi keskklassi elustiil on ammugi kahtlane.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 9. jaanuari Kesknädalas. Kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebis olulisi uudiseid igapäevaselt.

 

 

5 kommentaari
  1. järg 2 2 kuud ago
    Reply

    Maaklerit pole mõtet võtta, sest firmade nn. “hindajad” ei tee muud kui vaatavad järele, mis hinnaga antud kohas on müüdud ja “hindavad” siis sellesama oksjoni hinnaga enam-vähem.
    Käis mul maakler. Oli vaimustatud ehitisest ,võrreldes jubedate suvilakuuridega, mis ületavad 20 kordselt minu
    eluaseme “hinnatuna”. Ehitas EKE proj. Instituut, mis sama kui Eesti Projekt, mis ehitas Mustamäe,Õismäe,Lasnamäe, mida nüüd Tallinnas äritakse.Ainult nemad ehitasid maal.Ehitus tugev, asjatundlik, paberid korras, tasub remonti seest teha-on seda väärt. Avarus ,loodus, turvalisus, teenused ja teed absol.korras. Head bussiühendused, kool,lasteaed,kultuurimaja, arvutisided ka kiirside /fiiberkaabel/.
    Maakler nõts mu hinnaga. Kui tagasi helistas, hakkas jurama, et hindajad EI LUBA TAL SELLE HINNAGA MÜÜA. Inimesed loevad ka kohalikke oksjonihindu ja maaklerimüüke kus samasugused “hindajad” tegutsevad.
    Muidugi, pank peab saama 60% tulu kui laenaja ei suuda maksta.
    KUIDAS TALITADA SELLISES OLUKORRAS, KALLID JA KALLILT TASUSTATUD SEADUSEANDJAD ???!!!
    EHK HAKKAKS KEEGI KA REAALELU KÜSIMUSI LAHENDAMA…KAS 101 KOHTUMIST EI ANDNUD TEATEID TEGELIKKUSEST.???
    Mina ei saanud kohtumisest osa võtta, sest te ei olnud teadvustanud bussiaegu. Minul autot ega hobest pole ju ja kuuse all ööbida nagu noores põlves enam ei tahaks.

  2. järg 2 kuud ago
    Reply

    Unustasin ää, et nüüd hakatakse veel ridamaja renoveerimiskulusid ka sisse nõudma.Ja omavalitsus otsustab, kas aitab või mitte -volikogu. Ülepinnas ei aita mette.Aga kui kahe korruse peal on normipinnaga katus, siis võivad ka selle renov. ainult poole maksta.
    Et elan maal /kolisin siia jubedate kommunaalkulude eest Tallinnas ja renov.eest, ei teadnud et viimased siia järele tulevad/on paljud asjulused, volinikud,nende sugulased tõenäoliselt huvitet sest ridamaja terrasskorterist…
    Eriti aga kohalik suurem tööandja, kes ostab neid kokku ainuoksjonil inimestelt, kes välismaale läinud või pankrotis. Ainuoksjon /isegi kui poleks ainu ,lepitakse omavahel kokku hinnalaes ja keegi ei taha temaga vastuollu minna/ tähendab nii väikest raha kui on riigikogulase kuupalk ilma esindusrahadeta.Sellega uut eluaset ei saa. On minulgi omad nõuded eluasemele…ja kohale,kus asub…ja võimaluse piirid seda ülal pidada…3 kuu jooksul on ühistul õigus kiirmenetlusse anda kui võlgu jään = kaotan eluaseme. Kui palju närvikulu. Kiirabi käib niigi iga kuu. KAS KEEGI MÕTLES KA KUI SEADIS PENSIONÄRID /vanadus = endised töötajad, riigi ülalpidajad/ SELLISESSE OLUKORDA ???!!! Mis ma siis NÜÜD TEEN. JÄÄN OOTAMA TEIE 100 tugrikur 3 aasta pärast??? KUI ÜLDSE ???

  3. Peaministrile jt. Hobustea-Maalilt 2 kuud ago
    Reply

    Tere kallis peamninister ja teised.
    Absoluutne vaesus es ole mette see 207 eurikut ,vaid see, et maksin oma 327 eurikust pinsis ää kõik arved ja järele jäi söömiseks, rõivasteks, tarbekaupadeks, rohtudeks, vitamiinideks, kultuuriks, pisi või suurteks renntideks jms. abiks, koera ja kassi võimalikeks ravikuludeks, majap.masinate uuendamiseks /neid polegi peaaegu/ mööbliks, lõbustusteks, kingitusteks jms.mis kuuluvad inimese ellu 120.-ewurikut Omavalitsus ei tõsta seda 20 euriku võrra =toimetulek, sest arvuti järelmaks, arvutiaeg ja telef.raha on isiklik lõbu ega pensionäril/vanadus/ peagi neid olema. Arvutist vaatan telekat.
    Ostmata jäi veresuhkru testerid 17.-euri/suhkur väga piiri peal ja tahaks tervist hoida, seda enam, et seni kehtinud suhkrutõbise piir nihutati 6-lt 7-le.Suhkruhaiguse rohud kui see välja kujunewb tekitavad gangreeni.’ jmd’s.Ostmata käid silmatilgad /ei kuulu otseravi alla/ 18-20 euri. Kui neud ei pane kujuneb kae suure tõenäosusega ja kahjustab muidu silmi /oksüdatsioon/ Silmaravde hinda ja tulemeid ikka teate???
    Ostmata jäid omega-3 /soovitav taimne, sest kalast tehtuna sisaldavad elavhõbedat/ 7-27 ja rohkem eur.
    Ostmata jäi letsitiin, sest karbil on küll märgitud, et GMO-ta sojast, aga karbid ja tooted tehakse erinevas kohas, ja keegi ei vastuta karbikirja õigsuse eest.Pole usutav et maapeal leiduks muundamata sojat. Minul aga allergia.Letsitiin hoiab dementsustest.Osta ei suuda ka metüülitud B12 27-36 euri, mis samuti kaitseb aju
    Alzheimeri jmt.eest. Apteekides müüdav tsüaankobalamiin seda ei tegevat. Samuti teisi õigel teel toodet vitam.
    Ei suuda osta MG tauraati ja Treunaati mis kaitsevad aju ja veresooni. 30 hinnad.
    MIDA AITAB 100 euri ??? Ja kui palju vähendals pensionäri ostuvõime Haigekassa kulutusi ?!!!
    Jääb mulje, et nn. “erakorraline” /sulgudes seepärast, et see pole mingi erak./ tehakse rohkem hoolduskontsernide ja firmade rõõmuks – kinnisesse asutusse kiduma-surema.

  4. Kas 2 kuud ago
    Reply

    nii vähe hüüdlauseid ongi? NLKP kongressiks valmistudes oli küll rohkem. Lahjalt tegutsete. Nii Rattast Brežnevit küll ei saa.

    • to kas 2 kuud ago

      miks arvad et Ratas tahab Brezneviks saada? Ta ikka tükkmaad kõbusam ja tegusam kui see sinu iidol nõuka-ajast. Ah õigus, ega penskaritest kommenteerjatel polegi ju muud targemat teha kui nostalgitseda ja oma noorusaegu taga nutta Kesknädalas.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.