Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

FOTO: TONI LÄÄNSALU/SCANPIX

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820 ehk 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4 protsenti, märkis statistikaamet.

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, keda on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.

Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.

Kolmandate ja enamate laste sünd on tähtis rahvastiku loomulikuks taastumiseks, kuid alates kolmandast lapsest on perede majanduslik tagasilangemine suurem kui esimese kahe puhul ning sellesse olukorda sattumise vältimiseks võivad mõned lapsed jääda sündimata. Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi. See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest. Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15 200-15 800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele. Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid.

4 kommentaari
  1. võiks mainida ka..... 7 kuud ago
    Reply

    …kui palju slaavlasi siia juurde lastakse? Eesti naised pole rohkem sünnitama hakanud, kuigi “transport tasuta” sünnitusmajja, vaid soodustatakse igati Venemaalt venelaste juurdevoolu. Eriti on see suurenenud kahel viimasel aastal. Isegi Europarlamendi saadik Toom smugeldas läbi oma korteri (järelikult linnavalitsuse lahkel loal) üle 3000 Donetski separatisti koos peredega Tallinnasse, kes keegi kontrollis, et kas nende inimeste käed on ikka puhtad? Mul on aina rohkem ja rohkem tekkinud tunne, et siin toimibki see nö. “Külmutatud leping!”. Jõuga ei julge, NATO ees, siis võtame kavalusega—ujutame Eesti venelastega üle.

  2. Märkasin 7 kuud ago
    Reply

    et kommi saatis märkus 1 minut AGO. Kui tund ja minut on eesti keeles, siis miks ago asemel pole TAGASI?

  3. Oleks 7 kuud ago
    Reply

    kena lugeda, kui palju on kasvanud ka sünnituste arv naise kohta ja kas ta juba on ületanud 2,0? Pole ju mõtet lärmata, kui naise kohta tuleb sünnitusi 1,6 või 1,7 või isegi 1,9. Vaja on 2,05, sest loomulik kadu esineb nagunii, isegi Ratta valitsusest sõltumata.

  4. Nii 7 kuud ago
    Reply

    et peame rõõmu tundma negatiivse tõusu ja positiivse langu üle. Vist sellepärast, et hakkame tulevikus negatiivselt hästi elama.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.