Arstiabi kriis Eestis: mis, miks ja kuhu?

TIIT TOOMSALU PEETER ERNITS/SCANPIX

Tiit Toomsalu, Riigikogu IX koosseisu liige

Ühiskonnas ja meedias võimendus põhiliselt novembris 2018 Eesti tervishoiu kriis. Ainuüksi PM-s rivaalitses rohkem kui 20 alternatiivset seinast-seina arvamust. Lahvatasid totaalne ja kogu arstiabi haarav – patsiendi, perearstinduse, EMO-kiirabiteenuse, eriarstiabi – üksteisele vastandamine ning järel- ja hooldusravivõimekuse olematus. Taustaks hambutud ettepanekud süsteemi rihtimiseks ECXEL-i tabelisse, mööndes: pole raha, pole täisväärtuslikku arstiabi; kuni selleni välja, et arstiabi oleks üldse nagu liiga palju.

Kriisiseisu markeeriti perearstinduses, eriarstiabis, taastusravis. EMO-t markeeriti liberaalsena patsientide suhtes. Taustaks rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide üleskutsed veelgi piirata arstiabi rahastust. Rahastus arstiabile Eestis 6,7% SKT-st, võrreldes ca 14,5%-ga EL-i keskmisest. Vastutavaks patsientide endi saamatus „eneseabi korraldada“.

Arstiabi kriisi süvapõhjused?

Meil 30 aasta jooksul tehtud poliitikad: POLIITMODERNISM, TURUPOPULISM, Rootsi  ECXEL…

Poliitmodernism on mõõdutundetu Lääne eraõigusliku ärimudeli juurutamine igapäevaellu – kahjuks ka meditsiinis. Sisuks riigi eemaldumine arstiabi tagamisest, ühtse riikliku haiglavõrgu detsentraliseerimine ja hilisem erastamine-killustamine.  Julgen väita, et Laari esimese valitsuse (1992–1994) sotsiaalminister, tänane Grand Old Lady Marju Lauristin pani aluse tänasele arstiabikriisiletemale kuulub au olla toiminud patsiendikeskse süsteemi hävitamise ja turukesksega asendamise peaarhitekt Eestis. Sisuks ühtse jaoskonnaarstide süsteemi lõhkumine, ärikeskse perearstinduse tunnustus (Tervishoiu korralduse seadus, 1994. a.). Avati tee turusuhetele ka arstiabis. Viis selle lõpule endine Haapsalu meedik, sotsiaalminister kolmes valitsuses (kuni 1. detsembrini 1996) Toomas Vilosius.

Perearstisüsteem käivitus 01.01.1998; paralleelselt toimisid veel jaoskonnaarstid; ette valmistatud oli vaid 406 kandidaati 806 perearsti kohale. Kriitika lämmatati: Raul Allan Kiivet veenis Tartu ülikooli ajalehes „Tervis“ nii meditsiinilist kui ka avalikku üldsust selles, et „arstiabi ei ärastata, vaid korrastatakse“ – eesmärgiks riigi ja valdade-linnade topeltjuhtimise lõpetamine.

Perearstide õigusliku staatuse seadusandliku kinnistamise, ühtse haiglavõrgu lõpliku purustamise eraõiguslikeks ja omavahel konkureerivateks turusubjektideks teostas Laari teine valitsus (1999–2002), ja jälle sotsiaaldemokraatide kätega. Minister Nestor surus 2001. aastal Riigikogus läbi „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“, kaotades lõplikult jaoskonnaarstinduse, pannes asemele perearstinduse; likvideeris haiglad riigi või kohaliku omavalitsuse asutusena, tehes neist eraõiguslikud äriühingud. Läänelik erastamine viidi lõpule, tekkis turupõhine „tervishoiuteenus“, ärisubjektid pandi konkureerima raha pärast, igaüks iseseisvalt range ökonoomiaga – patsiendi arvel loomulikult.

Eesti Arstide Liit tegi avalduse, leides, et vastuseta on reformiga seonduvad põhiküsimused – eelkõige rahastus.

Turupopulism, arusaam sellest, et arstiabi kättesaadavus tähendavat turuteenuse osutust vaid kitsalt olemasolevate finantsressursside piires, tuleneb kirjeldatud konkurentsipõhise eraõigusliku meditsiinisüsteemi läänelikust põhimõttest „igaüks saagu ise hakkama“.

Süsteemi käivitumisest riik 16 aasta jooksul ei lisanud Haigekassasse sentigi ravieelarve suurendamiseks. Ka hiljutisel arutelul Riigikogus vaikiti rahastusest, propageerides internetipõhisust. PERH-i ja Ida-Tallinna Keskhaigla juhid on kritiseerinud Haigekassalt saadud ja ravimiseks mõeldud vahenditest investeeringute tegemist meditsiiniliste seadmete ostuks; selle arvel tuleb haiglaid ka remontida ja kütta, tasuda elektriarved, maksta töötasud (seejuures mitte ainult arstide ja õdede palgad). Mis jääb ravimiseks – see on  äriüksuse konfidentsiaalne teave.

Turupopulismiks on ka Euroliidu piirangud riigi ja omavalitsuste finantsabile eraõiguslikeks üksusteks tehtud haiglatele üksikult võetult. Tegemist nn. „riigiabi reeglitega“, mille nahka läks näiteks rahvuslik lennukompanii Estonian Air, sisuks lubamatus suunata maksumaksja raha eraettevõtlusse, välistada „turusolkimine“. Kuigi haiglate omanikeks on riik või omavalitsus.  See turupopulism on kohatu ravile kui sotsiaalfunktsioonile. Tulem Eesti 100-st haiglast 1991. aastal on järele jäänud 18 ja jääb üha vähemaks. PERH-i juhatuse liige Peep Talving ütleb otse ja selgelt välja: haiget kauem kui viis päeva me sees hoida ei saa, kuna Haigekassa rohkema eest ei maksa.

Rootsi ECXEL haiglavõrgu purustamisel. Kihk riigipõhise, ühtse ja efektiivselt toiminud ravi-, sh. haiglasüsteemi asendamiseks lääneliku „tükeldatud ja ühekaupa“  mudeliga realiseerus nn. „Rootsi kogemuse“ juurutamisega sotsiaalminister Nestori poolt. BNS-i andmeil kulutas riik, tellides Rootsi konsultatsioonifirmadelt Scandinavian Care Consultants AG ja Sweco International Eesti, Rootsi ja Norra tervishoiustandardite juhiseid haiglavõrgu „arendamiseks“. Projekti „Hospidal Master Plan“ aluseks võttes valmis 2002. a Vabariigi Valitsuse „Eesti Haiglate võrgu arengukava“, mis nägigi ette ca 100 haigla likvideerimist. Eesti olusid mitte arvestav Rootsi ECXEL võimaldas haiglate massilist sulgemist, terviksüsteemi lammutust, arstiabikriisi loomist. Võimaldas riigil hoiduda tervishoiu täiendrahastusest.

Tervishoiuteenuse tulevik:

1) Süveneb meditsiiniline iseteenindus: ravimine igat laadi nõuandetelefonide kaudu. Tegemist on „virtuaalraviga“, kus nõustaja, nägemata patsienti ja lähtudes nn. „üldisest haiguspildist“ (gripiepideemia jne.), diagnoosib, soovitab ravimeid jne.; vastutus pannakse haigestunule endale.

2) Perearstinduse funktsioonide üleminek õendusele: perearst tänagi on sümboolselt parameetrite jälgija, retseptiväljastaja, eriarstile suunaja. Juhendmaterjali olemasolul saaks hakkama õendusteenistus.

3) Kiirabi: eelhindab patsiendi seisundit EMO tingimustel, esmaabi. Traumaatilise järelmiga õnnetused, kodus järelravi teostavad ja kroonilised patsiendid. Tiimides arst asendunud parameedikuga.

4) EMO: tervise seisundi hindamise ja diagnoosipaneku koht hospitaliseerimiseks või kodusele ravile suunamiseks. Dubleerib perearstindust.

5) Eriarstiabi: range finantsrežiimiga ettevõtluspõhised üksused lühendatud ravitsükliga, patsiendi „jaluleupitamine“ suunamisega järelravile kas koju või napi võimekusega järelravi/hooldushaiglatesse.

6) Järelravi/hooldushaiglad/hospiitsteenus. Reformist möödunud aastatega pole süsteem välja arendatud. Järelraviasutustel napib võimekust; hooldushaiglad on ettevalmistus letaalseks lõpuks; hospiitsteenus on kuulutatud eraasjaks.

Poliitilised ja õiguslikud valikud. Lahenduseks pole Riigikogu hiljutine konsensus arstiabi „digitaliseerimisest“ ega haige „iseteeninduslik“ ravi. Facebook’ilt ja Google’ilt ei saa oodata kompetentsi. Lahenduseks oleks raha. Katastroofi vältimiseks möödapääsmatu. Kui Eesti nn. „läänepõhine“ ühiskonnamudel seda ei suuda – on mudel jätkusuutmatu. Lammutatuga võrreldes.

1) Rahastus. Militaarkulude kärpimine – ei relvastuskuludele 2–2,5% SKP-st, aitab EL-i partnerite keskmisest 0,9–1,2% SKP-st. Tervishoiurahastus tõsta EL-i keskmisele tasemele.

2) Terviksüsteemi taastamine. Taasriigistagem raviasutused, tänased eraõiguslikud üksused riigiasutusteks Sotsiaalministeeriumi otsealluvuses; perearstid koduvisiidi-kohustusega jaoskonnaarstideks. Võimaldab eelarvelisi eraldisi haiglatele ülalpidamiskuludeks, rekonstrueerimiseks, remondiks, seadmete ostmiseks.

3) Hyppocratese vanne või turustiihia? Patsient tuleb terveks ravida, mitte vaid „jalule upitada“ ka siis, kui kuluefektiivsuse normatiiv seda ei luba.

Avaldan siirast tunnustust arvukale arstide ja õdede perele ennastsalgava, kvalifitseeritud ja motiveeritud igapäevatöö eest –  vaatamata takistustele, mille on loonud selle vande realiseerimisel poliitiliselt väär ühiskondlik mudel.

Ehk oleks aeg hakata mõtlema tänase eraõigusliku turumudeli asendamisele uue „inimnäoga sotsialistliku“ mudeliga? Tänane turumajanduslik mudel ei vea välja…

5 kommentaari
  1. to hr. Toomsalu 9 kuud ago
    Reply

    JUTT JUMALA ÕIGE !!!
    Ainult et kohalike haiglate kompetents ei olnud ega ole praegugi küllaldane, ei saagi olla .
    JÕLEDUSI ja MÕTTETUSI ON TEHTUD, KÕVA PALKA SAADUD JA MITTE KEEGI EI VASTUTA.
    MIKS oli tarvis LAMMUTADA, MIS HÄSTI FUNKSIS ??? Et ENNAST TÄHTSUSTADA ? OMA OLEMASOLU KOHAL ÕIGUSTADA ? KELLELEGI MEELDIDA ? KARJÄÄRI TEHA?
    Kohtasin 20 a tagasi üht väliseestlast, kellega võtsin kontakti, soovist ja naiivsusest arutada üht projektiideed.
    Tegemist oli hooldusküsimustega. Ta oli esinenud pealiskaudses ja ükskõikses meedias ja end välja reklaminud suure vabatahtliku tegija imidziga. Temaga kohtudes selgus, et tal oli üüritud voodikoht, paljas kui püksinööp, ei mingeid sidemeid, mille kaudu lootsin asja edendada. Ka tema jutt piirdus enesepromomisega ja teemast libises üldse üle.Juba teisel kohtumisel,mis jäi viimaseks, kiitis ta USA tervishoiusüst., kus perearst oligi põhiline (neile ilmselt kättesaadav) ravija. Ta ravis ja ravis, teadmata, et patsendil,väliseestlase naisel verevähk. Naine suri lõpuks ära, doktor pistis rahad tasku ega vastutanud. Kas naine lõpuks eriarstile pääses või üldse mitte, ei tea. Too mees puges mulle külje alla, kuna mul on oma kodu. Lausa vägisi trügis rongi kaasa. Ajasin ta sealt välja ja teatasin, et minu juures ta küll elama ei hakka. KÜsisin temalt, et, teie naine suri, eriarstile pääses liiga hilja või üldse mitte. Miks te tulite siia surkima meie hä
    stitoimivat tervishoiusüsteemi ? Ta oli suur aktivist ja otsis meeleheitl.kohta, kuhu juurduda.

  2. Rehepapp 9 kuud ago
    Reply

    Kui sul on vererõhk, siis määrab perearst sulle rohu – KATSEMEETODIL !!!
    Kui sa oled küllalt tagasihoidlik ,ega pürgi kardioloogi uurimustele ja määrati sulle umbkaudu …!!!
    Kui kardioloogi määrat.rohi ei sobi, määrab ka perearst edasi…
    Omal ajal lõpetati TRÜ eriarstide väljaõpetamine – arsti arstiks saamine võtab kõige vähem 15 a. 20 aastaga tekib intuitsioon. KUI sellest inimesest üldse õiget tohtrit tuleb = INTUITSIOONIGA, OSKUSTEGA, HOOLIVUSEGA, HOOLIKUSEGA.
    Kes tegi – ISE tegi -vastas Vanapagan kui Kaval-Ants oli talle sulatina silma valanud ja rahvas ta kisa peale kokku jooksis.

  3. Enn 9 kuud ago
    Reply

    Reformistlikud valitsused on ajanud arstiabi saamise kriisi. See on minu arvates kriminaalne kuritegu, et kohapeal kaotati ära arstiabi saamise väimalus. Aga mina ei tea ühtegi õiget otsust, mida on teinud reformistid. Vaesus aina kasvas. Nad püüavad kergeusklike hääli laimates tublisid inimesi, vassides, õhutades vihavaenu.

  4. Mis 9 kuud ago
    Reply

    elukas on ECXel? Kas C hääldub [ks]?
    Ja mis tegelinski on Hyppocrates? Äkki mõtles Tiidu ikka Hippokratest? Kreekakeeli on ka Ἱπποκράτης [hippokr’atees]. Pole vaja kasutada vigaseid vahenduskeeli, ka seal on inimesed ja inimene on ekslik.
    Aga arstiabist niipalju, et kui tasuda loodud väärtuste eest otse kätte, oleks meil keskmine palk kohe 2500 kätte. ja kuna arstidel on palk veelgi suurem, siis miks peaks nad 4000…5000€ palgaga kuskile Botswanasse või Liberiasse pagema? Iva on ju lihtne: pole vaja inimest kohe vaesestada, las ta otsustab ise oma raha kulutamise üle.

    • Aja Lugu 9 kuud ago

      Ei ole õiglane süüdistada meie hädades ja valeotsustes arvutiprogrammi. EXEL on suurepärane tööriist aga tema poolt antud vastused sõltuvad 100% selle inimese kompetentsusest, heasoovlikusest ja aususest kes sinna andmeid sisestab.Mõni meditsiinist elatuv ärikas võib vaikselt ja salaja enese kasuks selle programmiga miljoneid teenida.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.