Danske panga juhtum sunnib riiki seadust muutma

Jaanus Karilaid

Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduse eelnõu, millega viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla EL-i õigusega ning võimaldatakse kohaldada Eestis EL õigusaktides sätestatud ülemmääraga rahalisi sanktsioone.

„Danske panga juhtum näitab, et riik peab finantsasutuste üle tugevdama kontrolli ja karmistama rikkumiste karistusi,“ ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Karilaid ütles, et eelnõuga muudetakse finantssektori kehtivate rahatrahvide ülemmäära ja nende arvutamise aluseid.

„Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära, mis on enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot,“ ütles Karilaid. „Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule.“

Karilaidi sõnul suureneb näiteks panga poolt Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljonile eurole.

„Lisaks muudetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust,“ ütles Karilaid. „Eelnõuga sätestatakse, et kui rahapesu kahtluse korral ei ole vara omanik või valdaja tõendanud vara legaalset päritolu, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult loa vara käsutamiseks üheks aastaks. Sel ajal on vara omanikul või valdajal kohustus tõendada vara legaalset päritolu. Kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.“

Kehtiva õiguse kohaselt võib käsutamispiirangu seada kuni üheks aastaks siis, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul kohustust tõendeid esitada.

Karilaid ütles, et samuti karmistatakse rahapesu andmebüroo poolt antava tegevusloa nõudeid. „Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi kontrollida ka juhatuse liikme mainet ja sobivust,“ selgitas Karilaid. „Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. Eelnõuga tõstetakse finantseerimisasutuse, virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 1300 eurole.“

Riigikogus läbis täna esimese lugemise Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 771 SE.

1 Kommentaar
  1. Minuteada 9 kuud ago
    Reply

    muudab ja võtab vastu seadusi ikkagi RIIGIKOGU, mitte riik. Ja viib neid ellu (täpsustan: PEAKS ELLU VIIMA) hoopis VALITSUS, mitte samuti ebamäärane elukas nimega RIIK. Muidu kukub välja nii, et ise võtan seaduse vastu ja ise ka täidan ehk rikutakse võimude erisuse nõuet. Või ongi põhiseadus ka Kesknädalale lihtsalt üks kustav ürik, millel pole mingit väärtust juba Edgari ajast.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.