Eesti astus sammu õigusriigi poole

Pressikonverentsil tutvustasid sundüürnike andmebaasi sisu ajakirjanikele riigihaldusminister Janek Mäggi (vasakul), Riigikogu liige Heimar Lenk ja Tallinna linnapea Taavi Aas.

Heimar Lenk, Eesti Üürnike Liidu juhatuse liige, omandireformi valitsuskomisjoni liige

Jüri Ratase valitsus on esimene, kes julges astuda sammu õigluse poole, ja asus uurima omandireformi käigus sündinud ülekohut. Selleks loodi valitsuskomisjon, mis alustas tööd aprillis 2017. Sinna kuuluvad nii Omanike Liidu kui ka Üürnike Liidu, nii Memento kui ka Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad ning Riigikogu liikmed. Komisjoni juhib riigihaldusminister Janek Mäggi. Nüüd valmis ka sundüürnike andmebaas.

Uurimiskomisjoni moodustamise ja sundüürnike andmebaasi koostamisega astus Ratase valitsus sammu tõelise õigusriigi suunas ning ühtlasi ka tunnistab Eesti Vabariigi lähiajaloos tehtud vigu

Haavad pole kinni kasvanud

Kuigi omandireformi aluste seadus (ORAS) nõudis, et reformi käigus ei tohi sündida uut ülekohut, see ometi sündis. Palju suurem, kui keegi ette oskas kujutada. Tuhanded inimesed kaotasid reformi käigus oma kodu. ORAS püstitas oma algsel kujul suurepärase põhimõtte: õigusvastaselt võõrandatud vara tuleb tagastada või kompenseerida endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Sama seadus kehtestas ka teise ülla nõude: tagastamise käigus ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut!

Mis aga juhtus tegelikkuses? Ahnus ajas õigluse upakile ning lõhestas riigi kaheks: omanikud ja üürnikud. Kaheks tänini lepitamatuks „klassiks”. Kummalgi oma maailmavaade, klassiseisus ja partei, keda valida. Isegi valitsuskomisjonis on omanike ja üürnike esindajail raske ühist keelt leida.

Minule on mitu korda ette heidetud: miks kiskuda aastatetaguseid haavu lahti?! Olen vastanud, et neid ei saa lahti kiskuda, sest nad polegi kinni kasvanud. Võib-olla nüüd, kui praeguse valitsuse võetud kurssi jätkatakse ka pärast Riigikogu valimisi, võib rääkida hingevalu leevenemisest.

Tee tõeni on olnud pikk

Tervelt veerand sajandit kulus, enne kui omandireformi käigus kodudest välja tõstetud inimesed saaksid oma riiklikult registreeritud nimekirja. Nüüd sai see valmis ja anti üle Rahandusministeeriumile. Küll mitte päris täiuslik, sest osa andmeid on kohalikes omavalitsustes kaotsi läinud, kuid siiski ammendav, et võiksime lähiajalugu täpsemalt hindama asuda.

Nimekirjas on välja tõstetud perede liikmete 57000 aadresskirjet ehk siis majade ja korterite numbrid, kus üürnikud enne kodu kaotamist elasid. Samuti andmed 5143 tagastatud eluruumi kohta. Kümmekond aastat tagasi tehti sarnase sisuga kaudne  uuring korraga kolmes Balti riigis ja siis loetleti Eestis kokku 25000 leibkonda ehk umbes 75000 inimest, kes reformi käigus oma kodu kaotasid. Omandireformi uurimisele pühendunud Eesti Üürnike Liit kasutab oma töös arvu 100000. Valitsuse andmebaasis on nüüd konkreetsed andmed 35000 üürniku kohta. See baas täieneb pidevalt.

Tegelik ülekohtust haavatud inimeste arv on ehk veelgi suurem, sest lisaks senisest elukohast lahkuma sunnitud perekondadele said sügava moraalse trauma ka nende sugulased ja lähedased.

Petitsioonide seadus tuli appi

2016. aasta sügisel esitasid Üürnike Liidu liikmed Riigikogule pöördumise ehk petitsiooni, millel oli üle 5000 allkirja. Selles nõuti, et Eesti peaks tunnustama inimeste koduõigust ning tunnistama tehtud ebaõiglust ja ülekohut ning kompenseerima riigi poolt tekitatud nii moraalse kui ka materiaalse kahju kodudest välja tõstetud inimestele. „Ka neile, kes sunniti uue kodu soetamiseks pangalaenude lõpmatusse kadalippu,” esitasid üürnikud oma nõudmisi. Nende eestvedaja Helle Kalda poolt anti ka üle seaduseelnõu, mis aitaks tekkinud patiseisu lahendada ja võimaldaks üürnikele tekitatud kahjude heastamist ning arvestaks varalist ja moraalset kahju.

Dokumente võib vaadata Eesti Üürnike Liidu kodulehel www.kodueest.ee. Varalise kahjuna lähevad arvesse nii eluasemest ilma jäämise kui ka varem selle remondiks tehtud kulutused, samuti kõik kulud, mida üürnik pidi kandma endale uue eluaseme hankimisega. Siia kuuluksid ka kodu soetamisega seotud pangalaenud ja laenude intressid.

Valitsuskomisjon uurib reformi edasi

Omandireformi uurimise komisjon esitas oma tööst kokkuvõtte valitsusele. Ühtlasi anti teada, et kavas on tellida uuring vara õigusvastase võõrandamise ning omandireformi läbiviimise käigus ilmnenud probleemide ja nende leevendamise võimaluste kohta. Seega töö üürnike andmebaasiga jätkub.

Kui mõni inimene soovib teada, kas tema andmed on kantud andmekogusse ja kas need andmed on õiged, siis võib ta pöörduda päringuga Rahandusministeeriumi poole. Juhtudeks, kui nime ei leita, sest nimekiri pole lõplik, tegid üürnikud komisjonile ettepaneku anda soovijaile võimalus ennast andmebaasi juurde registreerida. Seega on alanud ülekohtusele omandireformile õigusliku ja ajaloolise hinnangu andmine.

Ilma selleta, et ajalugu omavahel selgeks rääkida, on raske ühtse rahvana edasi minna, ühiskonnas sidusust leida. Eestlasele on kodu kaotamine erakordselt raske katsumus. Eriti, kui selle on põhjustanud omaenese kodumaa riiklik ülekohus.

Euroopa põhiseaduste hartas on öeldud, et isikule tuleb hüvitada administratsiooni poolt tehtud kahju täies ulatuses. Kahjuks tehti Eestis varade tagastamine ehk ümberjaotamine väljaspool maailmas üldkehtivat pärimisõigust.

NB!

Valmis sai omandireformi ohvrite andmebaas

Kellel on soov kontrollida, kas tema nimi on andmekogusse kantud, saavad seda teha, pöördudes Rahandusministeeriumi poole. Kas digiallkirjastatud kirjaga e-posti aadressil: andmekogu@fin.ee või tavakirjaga aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122. Kirjas olgu konkreetne nimi ja isikukood. Lisainformatsiooni saab telefonil 611 3050 esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval 10.00–13.00.

2 kommentaari
  1. Rein Mark 10 kuud ago
    Reply

    Endistel valitsuskoalitsioonidel oli ükskõik sellest, et Eesti on jagunenud klassideks, kus on ohver ja koduvägistaja . Aastakümnendite valimiskampaaniates aga teevad ühiskonnalõhestajad nägu, nagu polekski midagi juhtunud,sest vanad haavad olevat kinni kasvanud.Teatavasti need haavad veritsevad edasi ja see kuritegu oma rahva vastu ei aegu. Enne kui lased valimissedeli kasti, mõtle kodanikuna selle üle.

  2. Heimarilt 10 kuud ago
    Reply

    kena tõdemus: astus sammu … POOLE. Sest ei saa astuda sinna sisse, mida pole.
    Kena et vähemalt meie Heimariga seda teame.
    Mina küll ei hääleta, kuid teised võiks küll oma hääle Heimarile anda.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.