Tervishoid olgu õiglane ja kättesaadav kõigile

Vladimir Arhipov

Vladimir Arhipov, Maardu linnapea, Keskerakonna kandidaat valimistel Harju- ja Raplamaal

Eestil on läinud päris hästi, eriti viimastel aastatel. Palgad on suurenenud nii avalikus kui ka erasektoris, tööpuudus kahaneb ja Eesti majanduskasv on olnud üks kiiremaid Euroopa Liidus. Tõsi küll, tõusevad ka hinnad, kuid ametlikel andmetel elame üldjoontes ikkagi rikkamalt kui kunagi varem.

Nüüd olekski viimane aeg, et kiirest majanduslikust arengust ja riigi jõukuse kasvust saaksid osa mitte vähesed, vaid kõik inimesed Eestimaal. Nende hulgas kindlasti pensionärid, kes moodustavad ligikaudu kolmandiku rahvastikust ja kellest igaüks on omal moel panustanud selle maa arengusse, et Eesti jõuaks sinna, kus ta on praegu.

Niisiis on jutt võrdsete võimaluste loomisest tervisele ja teistele väärtustele, seda olenemata soost, vanusest, rahvusest või sotsiaalsest positsioonist ning regionaalsest paiknemisest. See on eesmärk, mille poole püüelda, kuna just võrdne kohtlemine on aluseks nii tervise kui ka elukvaliteedi jätkuvale paranemisele. Miski ei juhtu üleöö, kuid kindlat kurssi õiglase ja solidaarse arstiabi ning tervishoiuteenuse suunal tuleb kindlat hoida.

Täisväärtusliku elu jaoks peaks ideaalis igas Eestimaa nurgas olema tagatud kõik vajalik – korralik taristu koos kaupluste, lasteaedade, koolide, vaba aja veetmise võimaluste ja töökohtadega. Eriti oluline on siinkohal perearstikeskuste olemasolu. Kes vajavad kõige enam seda, et kvaliteetne perearsti- ja nõustamiskeskus ning abi oleks lähedal? Need on lapsed ja eakamad inimesed eeskätt.

Eelmise aasta lõpul tegi valitsus tänuväärse otsuse seoses suure regionaalse investeeringuga luua lähiaastatel üle Eesti tervisekeskuste võrk – aastaks 2023 rajatakse üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust.

Maardus oleme saavutanud seda, et esmatasandi tervisekeskus peaks valmima juba järgmisel, 2020. aastal. Kahtlemata toob see kaasa suure positiivse muutuse linlaste elus.

Maardu linnas, kus on ligi 16 000 elanikku, on arstiabi kättesaadavuse küsimus alati olnud aktuaalne, eriti võttes arvesse pikki järjekordi erialaarstide juurde Tallinna suurtes meditsiinikeskustes ja haiglates. Pealinna eriarstide juurde sõitmine põhjustab palju probleeme ega ole mitte alati võimalik eakatel inimestel ja väikeste lastega lastevanematel, rääkimata vigastatutest.

Oleme Maardus omal nahal tundnud, näiteks eelmise aasta sügisel, mida tähendab elementaarsete meditsiinivajaduste puudumine linnaelanikele. Seetõttu leidis linnavalitsus võimaluse oma eelarvest haiglat esialgu ülal pidada ja hoida maardulastele töös eelkõige päevakirurgia osakonda. Õnneks on elementaarsete meditsiinivajaduste kättesaadavus linnaelanikele nüüdseks taastatud, kuid samasugune olukord ei pruugi olla kõikjal meie riigis.

Tervena elatud aastad

Eesti inimeste eluiga on viimasel kümnendil oluliselt pikenenud; seejuures on Harjumaal ja Tartumaal veidi paremad näitajad kui mujal. Ent samas tempos ei ole kasvanud tervena elatud eluaastad ja liiga suur osa meie inimestest kogeb elu jooksul terviseprobleeme, mis piiravad igapäevaseid tegevusi ja tööelu ning mõjutavad eluga rahulolu.

Alanud aasta algul tutvustas Sotsiaalministeerium rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, mis seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises. Selleks on vaja kõigi osalust –  panustama peavad riik, kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor ning iga inimene ise.

Oleme muidugi teadlikud, et inimeste tervise edendamisel on väga oluline roll kohalikul omavalitsusel ja kogukondade teadlikul tegevusel. Iseäranis just laste ja noorte igakülgset arengut, aga samuti füüsilist ja vaimset tervist toetab turvalise ja sõbraliku keskkonna olemasolu nii kodus, lasteaias, koolis kui ka kodukohas ja ühiskonnas laiemalt.

Nagu öeldud, oleme Maardus kohalikul tasandil teinud palju jõupingutusi selle nimel, et tagada kohalikele elanikele meditsiiniabi kättesaadavust. Samal ajal on teada, et riigis tervikuna on tervise alal märgatav nii sooline ja piirkondlik kui ka hariduslik ebavõrdsus. Vaja on muutusi, alustades hoiakute ja suhtumise muutmisest, sest eks mõjuta ju täiskasvanute käitumine ja tegevus laste ja noorte heaolu ning tervist igapäevaselt.

Inimkeskne tervishoid

Keskerakond toetab kindlasti inimkeskset tervishoiukorraldust, mis vastab riigi majandusarengu tasemele, nüüdisaegse meditsiini nõuetele ning on orienteeritud patsientide vajadustele. Praeguseks on selge, et Eestile ei sobi ainuüksi konkurentsile ja kasumile rajatud tervishoiusüsteem, mis näeb peamise eesmärgina teenuste mahu suurendamist. Kasumile orienteeritud tervishoiusüsteemist tuleb loobuda, selle asemel peab juhitav tervisevõrk tegutsema vaid otstarbekuse ja tegelike vajaduse alusel.

Kogu raviprotsess saab toimida tervikrahastamise põhimõttel, seega on otstarbekas muuta maakondlike üldhaiglate rahastamine eelarveliseks, mis tagab ühtlaselt kogu Eestis arstiabi kättesaadavuse, arvestades piirkondade vajadusi.

Midagi tuleb otsustavalt ette võtta pikkade ravijärjekordadega. Neid aitab lühendada üle-eestiline digiregistratuur – sel teel inimesed saaksid kiiremini ning mobiilsemalt arsti juurde. Ja mis eriti tähtis: säilitada tuleb kodulähedasi haiglaid.

Arstiabi võimalus peab olema inimestele tagatud võimalikult kodu lähedal. Olgu see mingikski kompensatsiooniks eakatele – abiks väärikale ja elutervemale vananemisele. Ärme unusta, et terved inimesed tähendavad riigile suurenenud töövõimet, vähem kulu haiguste raviks, haigushüvitistele ja sotsiaaltoetustele. Seetõttu on meie kõigi huvides teha kõik endast olenev tervena elatud eluaastate ning oodatava eluea kasvu nimel. Ometigi pole keegi terviseviperuste ja haiguste eest kaitstud.

Jätkan tööd selle nimel, et tagada inimestele meditsiiniabi kättesaadavus ja lühendada ravijärjekordi. Hea arstiabi ei tohi sõltuda rahakoti paksusest.

2 kommentaari
  1. Ott 6 kuud ago
    Reply

    Nii peaks olema, aga kahjuks reformistlik valitsus kaotas ära paljudes kohtades arstiabisaamise võimaluse kohapea ja tekitas linnades suured järjekorrad. Jube kui nad peaksid jälle võimule saama. Nüüd lubavad isegi pensionitõusu aga oma pika valitsemise ajal ei tõstnud kordag pensione. Nende kõik lubadused on nagu seebimullid.

  2. Oi 7 kuud ago
    Reply

    mida me Maardus kõik ära teinud pole! Lausa imesta. Kuid miks mängitakse inimeste elule ja tervisele? Alles Peep Põter rääkis, et laipu tuleb korjata ka kolkaküladest, nüüd Voova tahab nad koondada Maardusse. Ja imelik, et just enne valimist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.