Ülikoolide halduslepingud said valitsuse heakskiidu

Foto: THM

Valitsus kiitis heaks ning andis haridus- ja teadusministrile volituse allkirjastada halduslepingud kuue avalik-õigusliku ülikooliga aastateks 2019-2021. Kokku lepitakse ülikoolide vastutusvaldkonnad, peamised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused.

Minister Mailis Reps väljendas suurt heameelt, et enam kui pool aastat kestnud pingeliste läbirääkimiste tulemusena jõudsime õnnelikult finišijoonele. „Avalik-õiguslikud ülikoolid on Eestis olulised ja ühiskonnas vastutusrikast rolli täitvad haridus- ja teadusasutused, millel kõigil on oma ambitsioonid,“ sõnas Reps. „Kokkuleppe saavutamine oli väljakutse ja lahenduse üle saab vaid rõõmu tunda.“

Ülikoolidega toimunud läbirääkimiste peamiseks eesmärgiks oli vastutusvaldkondade täpsustamine ning üliõpilaste vastuvõtu vähendamine väljaspool vastutusvaldkondi. Valdkondades, kus lõpetajate arv ületab prognooside kohaselt tööturu nõudlust, lepiti kokku vastuvõtu vähendamises, näiteks ärinduse ja halduse bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes. Valdkondades, kus OSKA ja teised analüüsid on andnud märku kõrgharidusega spetsialistide puudusest, lepiti kokku vastuvõttude suurendamises, näiteks informaatika ja infotehnoloogia ning logopeedia ja eripedagoogika õppekavadel.

Et soodustada ülikoolide koostööd, arvestatakse tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ka ühisõppekavadele vastu võetud üliõpilased, kui ühel osaleval kõrgkoolil on vastavas õppekavagrupis vastutus. Lisaks arvestatakse tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ülikooli regionaalsesse kolledžisse esimesele astmele vastu võetud üliõpilased.

Minister Mailis Reps lisas, et halduslepingud on kogu nende ettevalmistamise ajal sisaldanud punkte, mis kaitsevad eesti keelt ja eestikeelset õpet. „Oluline on eestikeelse kõrgharidusõppe võimaluste säilimine ning selleks peavad ülikoolid vastutusvaldkonna kõigis õppekavarühmades pakkuma eestikeelset õpet kõrghariduse kahel esimesel astmel, st bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse- ja magistriõppes. Sinna juurde käib eestikeelse oskussõnavara arendamine ja üliõpilastes eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine,“ ütles Reps. „Samuti soovime, et meie ülikoolides oleks välisüliõpilasi ning et parimad neist saaksid jääda tööle Eestisse. Seetõttu on ülikoolidel kohustus pakkuda ingliskeelsetel õppekavadel välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet.“

Halduslepingute kokkulepped tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.

Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse igal aastal rahastamise kokkulepe.

1 Kommentaar
  1. Valdava 3 nädalat ago
    Reply

    pahna seast jäi silma ka lootustandev teave, et hakatakse vähendama udujutlustajate vastuvõttu. Vist elu sunnib, sest uduga suurt läbi ei löö ning paljud udukad peavad lõpuks kuskil kutsekas ka eriala omandama.
    Ei saa rahul olla aga Mailise uduga eesti keele kaitse vallas. Kui need ülikoolid alluvad ikkagi rahvale ning on rahva rahastada, siis peaks Mailis ka oma karate rusika lauale virutama (kasvõi laud pooleks) ja teatama, et muukeelset õpet piiratakse 2019.a sügisest 5%-ga! Kes tahab üle selle õppida, õppigu eesti keel piisavalt selgeks. Nagu NSVL-is, kus igasugu neegreid, muslimeid ja muid mutukaid sunniti enne kursustel (8 või 9 kuud) õppima russki jazõkki ja siis selles õppima. Lollad kukkusid kohe välja ja alles jäid tinglikult võimekamad. Olen neist mõnda ka neegririikides kohanud, oskavad tänagi ja loevad ka russki litaratuurat.
    Seega, Mailis võtku 5% määr või piir oma valimiskavva ja Jurka tunnistagu seda. Kuid ma loodan, et Mailis ja Jurka seda siiski ei tee, sest siis saaks nad mitu kohta mäeotsa rohkem ja see pole enam hää.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.