Puudega lapse toetus siiski tõuseb

Marika Tuus- Laul

Marika Tuus-Laul, Riigikogu liige, sotsiaalkomisjon

Olen varem kirjutanud ja sama seisab ka Keskerakonna valimisplatvormis, et üks kõige esimesi eelnõusid, mida me pärast valimisi võimule saades kohe teeme, on puuetega laste toetuse tõstmine.

Praegu on aga rõõm teatada, et kui hääled saalis kokku saadakse, ja ilmselt saadakse, saab seadus vastu võetud 30. veebruaril. Keskmise puudega lapsel tõuseb toetus tänaselt 69 eurolt  kuus 138-ni. Raske puudega lapse puhul oleks tõus 80 eurolt 161-ni.  Sügava puudega lapsele tõuseks abi (raske ja sügava puudega lapse toetus on praegu ühesuurune) 80 eurolt 240-le.

Nagu näeme, suureneb sügava puudega lapse toetus kolmekordselt ning keskmise ja raske puude puhul on kasv kahekordne. Toetuste tõus  saab olema üsna suur. Samas ei tundugi see kasv just väga suur olevat kui arvestada, et puuetega laste toetused on seisnud paigal lausa 13 aastat. Uskumatu, kui kaua reformierakondlikud valitsused probleemi eirasid!

Tegelikult olime komisjonis ka täna probleemi ees, sest oravad pooldasid küll sügava puudega laste toetuse sellisel määral tõusu, kuid arvasid samas, et keskmise ja raske puude puhul peaks sellises suurusjärgus toetuse tõusu tõsiselt kaaluma. Ka eelnõu esimesel lugemisel saalis oli Reformierakonna seisukoht, et nad tõsiselt kahtlevad eelnõu osas  üksmeelele jõudmises, kuna see läheb maksma mitte vähem kui 10–12 miljonit.

Võib vaid ette kujutada, kui palju lisaraha kulub tegelikult puudega lapse peale. Uuringud näitavad, et pooltel leibkondadel jäävad sügava puudega lapse kasvatamisel vaja minevad kulutused vahemikku 119–339 eurot kuus, aga need võivad ulatuda ka 600 euroni. Kulutusi tehakse transpordile, rehabilitatsiooniteenusele, ravimitele, vitamiinidele, toidulisanditele. Paljud vajavad eritoitu, abivahendeid jm. Samuti makstakse ju palju juurde sotsiaaltoetuste saamisele. Nii elavadki puudega lapse pered tihti vaesusriskis.

Selge see, et puudega lapse kasvatamine on vaimselt väga raske ja rusuv. Tuleb ka tõdeda, et puudega lapsega perede hulgas ongi rohkem üksikvanemaga peresid ja nende vaesus ka seetõttu suurem. Veel teadmiseks, et selliste laste arv on pidevas tõusus. Kümne aastaga on puudega  laste arv peaaegu kahekordistunud. Miks see nii on? Monika Haukanõmm, kes on selle teema eestkõneleja Riigikogus, vastas, et see oleneb ka hindamissüsteemist, sellest, kas puude määramise otsust saada on  kerge või mitte. Aga ka sellest, et tervishoid on arenenud ja meditsiin suudab sügava puudega lapsi päästa. Aga ka enneaegselt sündinuid ellu jätta.

Uued toetusmäärad hakkaksid kehtima 2020. aastal. Loodan, et seadus võetakse vastu.

 

 

1 Kommentaar
  1. Tahan 7 kuud ago
    Reply

    sellist Maasikat nagu pildil!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.