Kaitse alla võetakse viimasedki kaitseta vääriselupaigad riigimetsas

Kuusemets Vormsil Foto MIHKEL MARIPUU/Scanpix

Riigimetsas on kõrge looduskaitselise väärtusega alasid ehk vääriselupaiku (VEP) inventeeritud alates 1999. aastast. Tänaseks on selliseid metsaosi leitud ja kaitse alla võetud 18 616 hektarit. Möödunud aastal lisandus nimekirja veel 3000 hektarit vääriselupaiku.

Tõenäosus leida uusi VEP-sid on üsna madal. „Sellest hoolimata käivitame käesoleval aastal vääriselupaikade inventuuri veel 57 000 hektaril. Kontrollime neil metsaaladel vääriselupaiga tunnuste esinemist, et välistada väärtuslike alade sattumine raiesse,“ selgitab RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. Inventuuri teostavad 65 RMK metsakorraldajat, kellel on olemas vastav litsents.

VEP-id on haruldastele ja ohustatud liikidele sobivad elukohad majandataval metsamaal, kus on erinevatel põhjustel säilinud mitmeid loodusmetsadele omaseid struktuure nagu näiteks väga vanad puud, suured lamavad ja surnud puud või põlenud puud. Kuna majandatavates metsades esineb selliseid metsaalasid vähe ja hajusalt, on haruldaste ja ohustatud liikide püsimajäämiseks oluline niisuguste tunnustustega metsaosad säilitada.

VEP-id liigituvad riigimetsas rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast metsamaast 28%.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast; seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Kristi Parro, RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja

1 Kommentaar
  1. Ilus 2 nädalat ago
    Reply

    jutt aga vana metsamehe pilgule udu. Sest neid VEP-e leitakse põhiliselt seal, kus korralikku metsa ei kasvagi. Suuresti on need rabaalad. Ka on osa n-ö sügaval metsas, et juurdepääs on ahnurile raske ja kallis. Tuleb rajada tee ja järgneb pikk väljavedu, see ajab mahaäritava puidu kalliks aga pakutav piirhind on juba olemas ning pole mõtet puitu enam Pärnu kärutada.
    Mis puutub lamavatesse ja surnud puudesse (miks neid eristatakse, ei taipa, sest pikali puud ju surnud ongi), siis miks pole neid välja veetud ega töötlusse antud? Ning kui jäävadki metsa, siis putukad ja bakterid töötavad need puud mõne aastaga ümber. Tuleb lihtsalt korrapäraselt ja sagedasti metsades käia ja muutumised kohe ära märgistada, praegu ju nutikad kohamääramisega olemas. Lähed pärast paarimeetrise täpsusega kohale.
    Pigem on asi selles, et meil on kadunud ehk koondatud kohalikud metsamehed. Ikka suurest kokkuhoi ahnusest, et endale preemiaid maksta ja palku tõsta. Mul oli oma vahtkonnast alati selge pilt, sest kord 2 kuu jooksul käisin oma 969 hektarit korralikult läbi. Olin ka 1700-hektarisel alal, kuid osa sellest oli läbimatu raba, liikuda sai seal ainult talvel.
    Mis on RMK põhilised vead metsamajandamisel? Kõigepealt ei tohi lähtuda üldandmetest meie metsamaa ja ligikaudse metsavaru kohta, et saetakse vähem kui peale kasvab. Suur osa sellest varust jääb niigi kasutamata, juba oma asukoha ehk mittetasuvuse tõttu. Paljudes kohtades pole jässe mände juba sajandeid või mitte kunagi saetud ega raiutud. Aga arvele need võetakse, eriti lennupildilt, sest nende võra petab ning loob mulje, nagu seal kasvaks korralik mets.
    Puudub metsade määratus, millal kuskil metsa võib saagida. Nt N-is aastal 2027, M-is 2053 jne. Meil käivad lepingud ainult 3 aasta kaupa. Siis pole ka pettus välistatud. Kui saagimisaeg oleks ette teada, siis oleks ka hoole metsa eest teine ega tekiks tahtmist pulkade najal ratsa rikkaks saada. Minge täna lankidele, seal 30-40-aastased puud maha saetud ongi. See on pool tema täiskasvanueast. Mis siis kui ka RMK ametnikke hakataks 40-aastaselt maha tapma?
    Veel on suur viga see, et saagimisvahe naaberlankidel peab olema vähemalt 10 aastat, meil tõmmataks ejuba järgmisel aastal poolekilomeetrine lõik maha. Nii tekivadki kildised langid, kus täiskasvanud puud tekivad alles aastaks 2100.
    Aga meie ametnikke see ei huvita. Ja kuna ka ministrid ja peaminister on lollid ega jaga metsast midagi, siis kuritegu looduse vastu jätkub lausa jätkusuutlikult. Mingit paranemist ei näe enne, kuni ministrikohad ei lähe täitmisele asjatundlikkuse ja võistluse alusel ning ministrid oleks lahutatud poliitilistest bandedest ning teeniks ainult rahvast.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.