13. veebruar 2019

Esilehe lugu. Aadu Must: Valija määrab riigi arengutee

Riigikogu, hellitlevalt ka “101 peaga loomaks” kutsutu, on Eesti riigi koondportree, millesse iga saadik maalib oma killu. Kes killu tarkust, kes sirgeseljalisust, konstruktiivsust, hädavajalikku kriitikameelt, töökust, jonnakust. Teie valikust sõltub, kas sellesse pilti lisandub rohkem tarkust, haritust, väärtuslike kogemuste kasutamist. Kas Riigikogu on ja jääb Eesti Vabariigi strateegilise arengu suunajaks või mugandub pelgalt vandemeeste koguks, kes pelgalt kellegi teise tehtud otsuseid oma ajalehest ammutatud tarkuse ja emotsioonide põhjal läbi hääletab.

Siret Kotka-Repinski: Lääne-Virumaa omavalitsusliidu juhid takistavad tasuta ühistransporti

Elanike igapäevaseid kulusid vähendav tasuta ühistransport ei ole jõudnud kõigi Lääne-Virumaa inimesteni, sest Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) teatas rohkem kui pool aastat tagasi, et on selle vastu. Paraku ei hääletatud seda otsust koosolekulaua taga ja ühtki protokolli selle otsuse kohta liidu juhil ette näidata pole. Nii liidu tegevjuht Sven Hõbemägi kui ka juhatuse esimees Einar Vallbaum (mõlemad isamaalased) on tunnistanud, et hääled loeti kokku telefoni teel ja e-kirju vahetades. Kuid otsuse protokolli, mis ühtlasi näitaks, kuidas hääled jagunesid või mis oli vastuhääletamise põhjuseks, seejärel ei sündinud. Protokolli puudumine on kahtlane ja läheb vastuollu omavalitsusliidu põhikirjaga, mis tähendab, et tasuta ühistransporti keelav otsus oli tegelikult õigustühine ja see teema tuleks liidul kiiremas korral uuesti üle vaadata.

Juhtkiri. Mis saab pensionidest?

Keskerakond lubab tõsta keskmist vanaduspensioni erakorraliselt 100 euro võrra. Kui see õnnestub, siis aastaks 2023 on keskmine vanaduspension 700 eurot. Pensionide maksustamise osas lubab Keskerakond hoida keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabana ning rakendada pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, tõstes seeläbi vanaduspensionäride maksuvaba tulu 750 euroni kuus. Keskerakonna plaani tugevuseks on selle selgus ja teostatavus; nõrkuseks see, et tuleb nõusse saada võimalikud koalitsioonipartnerid. See sõltub suuresti sellest, kui tugevalt positsioonilt läheb Keskerakond läbirääkimisi pidama.

Nikolai Põdramägi: „Poliitikat on võimalik teha ka puhaste kätega.“

Pean väga oluliseks, et Riigikogus oleksid poliitikud, kes on ka spetsialistid oma erialal, ja et seda arvestataks valitsuse moodustamisel.  Pole arukas, kui üks isik on täna tervishoiuminister,  homme siseminister jne. Eesti Vabariigi ajal on olnud 19 tervishoiuga tegelevat ministrit! Iga nelja aasta tagant tuleks  vaadata, mida Riigikogusse valitud inimesed on lubanud ja oma tööperioodil ära teinud.  Meil pole tarvis tänavale protestima minna. Valimised ongi õige aeg anda oma arvamus ja valida Riigikogusse inimesed, kes ajavad Eesti asja ning arvestavad  rahva arvamusega.

Tiit Terik: Et riik oleks kaitstud!

Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel on väga suur osa riigikaitsel, mis peab pakkuma elanikkonnale kindlust ja turvatunnet. Kuigi Eesti on täna paremini kaitstud kui iial varem, peab meie eesmärgiks olema liikuda püsivalt julgeoleku suurendamise suunas, mis aitaks omariiklust kindlustada ka tulevaste põlvede jaoks. Eesti valitsused on julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel olnud järjepidevad ning võrreldes iseseisvuse taastanud riigi algusaastatega on tänane pilt sootuks teine. Toonastes oludes eriti vajalik entusiasm pole kuskile kadunud, küll on aga lisandunud professionaalsust, mida omakorda toetavad ajateenijad ja meie reservarmee. Nemad on Eesti riigikaitse nurgakivideks, ning olen seisukohal, et noormeeste jaoks kohustuslik ajateenistus peab kindlasti jätkuma. Samuti peab jätkuma naiste võimalus vabatahtlikena ajateenistuses osaleda.

Marek Jürgenson: Kaasamine algab usaldusest

Tänapäeval ei saa ükski poliitik üle ega ümber kaasamise temaatikast. Enne valimisi on alanud lausa võistlus, kes poliitikutest jõuab rohkem kaasata erinevaid vanuse-, huvi- ja kogukondlikke gruppe. Kogukondade ja huvigruppide kaasamisele hakati Eestis suuremat tähelepanu pöörama pärast seda, kui 2002. aastal sõnastati kodanikuaktiivsuse tõstmiseks ja demokraatia tugevdamiseks mõeldud Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon (EKAK), millega loodeti panna paika avaliku võimu ja kodanikeühenduste koostööpõhimõtted ja -vormid, millest omakorda kesksemana toodi välja kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine avaliku tasandi otsustusprotsessidesse ja otsuste teostamisse.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 13. veebruari Kesknädalas, www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.

 

1 Kommentaar
  1. Lähtusin 2 kuud ago
    Reply

    ainult pealkirjadest:
    Aadu: valija määrab ka TAANDarengutee.
    Siret: Lääne-Virumaa omavalitsusliidu juhid takistavad sotsialismi kaelamäärimist.
    Juhtkiri: Mis saab altkäemaksudest?
    Kolla: Poliitikat oleme seni teinud räpaste kätega.
    Tiit: Et VALITSUS oleks rahva vastu kaitstud!
    Marek: Kaasamine algab ahnusest.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.