Seadusemuudatused annavad õpetajale suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks

Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Täna jõuab Riigikogus kolmanda lugemiseni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis sätestavad varasemast selgemalt, millistes olukordades on õpetajal õigus sekkuda, et tagada koolis võimalus turvaliselt nii õppida kui ka õpetada.

Eelnõuga märgitakse senisest selgemalt vastutuse ja õiguste piirid turvalisuse tagamisel. Ideaalses olukorras saavad vanemad, kool ja õpilased igapäevareeglites omavahel kokkuleppele, kuid alati ei saa sellele toetuda.

„Meil on vaja kindlust, et lastega kokkupuutvad täiskasvanud saavad alati seista nende huvide eest. Mida selgemalt on see koolis määratletud, seda parem. Õpetaja jagab ju lapsevanemaga sama rolli, kus on hool ja kohustus aidata lapsel saada vastutustundlikuks ja teotahtest pakatavaks täiskasvanuks,“ ütles minister Mailis Reps.

Muudatuste kohaselt saab õpetaja õiguse põhjendatud kahtluse korral kontrollida laste koolikotti ning võtta hoiule esemeid ning aineid, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel koolis keelatud. Kindlasti ei tohi õpetajad kasutada füüsilist jõudu selleks, et kedagi karistada. Sekkuda saab siis, kui on vaja ära hoida kahju teistele õpilastele või õpilasele endale.

„Loodan, et kauaoodatud põhimõtted saavad täna oma kindla vormi seaduse kujul,“ sõnas Mailis Reps ja lisas, et ei näe, et tegemist oleks sageli rakendust leidva sättega, pigem vastupidi: „Õpetaja ja õpilase avatud ja koostöine suhe on ka edaspidi õppimise aluseks. Kuid nüüd ei peaks tekkima enam vaidlusi, kas tohib või ei tohi ja millal mida teha.“

1 Kommentaar
  1. Pole 7 päeva ago
    Reply

    seda õiendust lugenud, kuid kahtlen, kas seal sees on ka säte, et õps võib end kallaletungi korral kaitsta.
    Ning koolis peaks olema õigus pujään õppetöölt kõrvaldada ja saata ta koduõppele. Õpib kodus, käib kokkulepitud ajal eraldi õpitut vastamas. Sellest sõltub ka edasijõudmine. Kusjuures üksi õppides saab paljud asjad paremini selgeks, kui uniselt klassis uimeldes või nutikaga mängides. Kui lapsel on notti, siis loob ta peagi omale kindla korra, mida ja kuidas õppida ning kust lisateavet saada. Kui ta jääb aga õppetöös maha, siis võidakse kodus talle veebikeelu ja koduaresti peale panna. Kui ka siis ei allu, tuleb ta kindlasse kohta saata.
    Kui lugeda muidu ajuloputavat ajakirjandust, siis meie laste vaimne ja kehaline mandumine üha kasvab. Ehk kasvab ka debiilikute osa ühiskonnas. Kuna meie Adolfi võtteid ühiskonna puhastamiseks ei kasuta, vaid hoopis maksame vanemateks kõlbmatutele peale, siis vaimusantide osa üha kasvab. Need ei suudagi midagi õppida, nad on ainult braunilikult juhitavad.
    Nii et keskbande lipu all edasi ühiskonna mandumise suunas!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.