Riigiarhitekti töös tuleks katta ka keskkonnahoid

Erki Tammleht

Erki Tammleht, Keskerakonna kandidaat valimistel Harju- ja Raplamaal

Möödunud nädalal arutati valitsuskabinetis püsiva ruumiloome-meeskonna loomist. Meeskond moodustatakse Rahandusministeeriumi eestvedamisel, koostöös Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Uus tiim hakkab koosnema juba praegu ruumiküsimustega tegelevatest ametnikest, kaasates esindajaid ka teistest asutustest ja organisatsioonidest, näiteks Arhitektide Liidust.

Kõik paistab esmapilgul hästi, sest senised ruumiloome-küsimused ning kompetents ja sellest tulenevalt ka ülesanded on olnud laiali mööda erinevaid asutusi ning mitte alati ei pruukinud koostöö sujuda päris veatult. Tänu muutusele loodetakse muuta elukeskkond kvaliteetsemaks, mis muudab Eesti ettevõtjatele ja investoritele atraktiivsemaks. Selline helikopteri-vaade on kindlasti õige suund, ainult et meeskonnast on puudu justkui üks väga oluline liige.

Senisest plaanist nimelt on välja jäänud meie kõigi ühist tulevikku ja rahvuslikke rikkusi kaitsev spetsialistide grupp – keskkonnakaitse. Mõiste elukeskkond saab ja peab 21. sajandil hõlmama endas palju laiemat pilti ning vaatama tervikut ka loodushoiu seisukohalt. Eestit ei tohi käsitleda nagu üht müüdavat maavara. Ta on meie kodu ning ainus omataoline, hoidkem ning ehitagem siis teda ka tulevaste põlvede tarvis.

Keskkonnaministeerium vastutab Eestis keskkonna, sh looduskaitse, maavarade, nende kaevandamise ja keskkonnamõju hindamise eest. Soomes tegeleb keskkonnaministeerium ka ehitamise, elamumajanduse ja planeerimisega. Otstarbekas oleks käsitleda keskkonnamuudatusi terviklikumalt. Ruum ja ruumiline planeerimine ei alga ega lõpe tänava ja puuga, vaid ulatub maakonna ja riigi tasandini.

Näiteks hüdroelektrijaamade rajamine Eestis. Selle mõju võib olla väga mitmetasandiline: kas see toob juurde arvestatavaid tootmismahtusid Eesti energiatootmisse (Eesti kõige suurema HEJ tootmismaht aastas moodustab maksimaalselt 0,05% Eesti elektritootmise mahust). Kas pais, mida elektritootmine vee-energia kogumiseks vajab, toob turiste juurde või viib ära? Kas on rohkem turiste, kes tulevad vaatama väikest tehisjärvekest, või kalureid, kes tänu looduslikule jõele saavad jätkata oma esivanematelt kaasa saadud kultuuritraditsioone? Need on näited mõnedest küsimustest, mida ruumiloojad peaksid oskama küsida ja millele vastust otsida.

Praeguses koosseisus terendab oht, et planeeritav ruum koosneb etteantud ruutmeetritest ning algab ja lõpeb etteantud punktides. On küll lubatud, et kaasatakse liikmeid teistest valdkondadest, kuid kas ei peaks just nimetatud töörühma põhikoosseisus olema pädevus, mis suudab objektiivselt hinnata ruumiliste otsuste mõju ka sinna, kus ületatakse silmaga hoomatav piir? Võimalikust ruumiloome-meeskonnast jääb lisaks mainitud looduskaitsele kõrvale praeguses sõnastuses teisigi olulist ruumilist mõju omavaid vastutusvaldkondi (näiteks riigivara ja regionaalvaldkond). Kaasamisel tasuks mõelda ka kohalikele kogukondadele, kes tunnevad lokaalseid eripärasid ja peavad koos nende tulemustega elama.

Tuletame meelde vanarahvatarkust „Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika”. Teeme asju üks kord ja õigesti.

1 Kommentaar
  1. Olen 7 kuud ago
    Reply

    võhikuna väikesel eriarvamusel. Enne kui mingit rajatist või hoonet kavandama hakata, tuleks avalikult kehtestada alad üle Eesti, kus mitte ükski ahv EI TOHI midagi rajada. Mujal võib, kuid teatud tingimustega ning kõik tuleb eelnevalt avalikult kooskõlastada ja küsida ka lähiümbruskonna elanike luba. Nt on magusas kohas juba vanast ajast püsti 2 3-korruselist kortermaja, neist väljapoole ei saa midagi ehitada. Kui nüüd keegi tahab nende majade vahele ehitada 3nda, siis oleks see vaid 10-meetrise vahega ning seniste elanike rahu ja rohelus oleks rikutud aastakümneteks. Siis tuleks nend emajade elanikele anda otsustada, kas nad lubavad oma keskonda rikkuda või mitte.
    Eriti peaks ümbruskonda ja sealelavaid inimesi puutuma suuremad elamupiirkonnad nn uusarendajatelt ehk uusärikatelt. Sinu peale vallavalitsus lihtsalt sülitab ja pannaksegi kümmekond maja püsti ning rikutakse kogu keskkond ära. Valda huvitab papp, mitte elanikud. Eriti torkab see silma Harku järve kandis ja Peetri ja Rae kandis. Vapustavalt jaburad köksid nagu mingis pagulaslaagris Lõuna-Itaalias või Türgis.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.