„Millal Mart Laar meie ees vabandab?“

– küsisin sundüürnikuna oma kirjutises Heimar Lengi koostatud raamatus „Lõhutud elud. Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989–2011“ (2011, lk 99–109).

Meenutan nüüd, et Eesti Üürnike Liidu poolt anti 13. septembril 2016. aastal Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle 5146 toetusallkirjaga kollektiivne pöördumine omandireformis tekitatud uue ülekohtu ja kahju heastamise nõudega ning lisatud oli ka asjakohase seaduse kavand. Kutsutuna osalesin valitsuse omandireformikomisjoni tegevust kokkuvõtval istungil 23. oktoobril eelmisel aastal.

Istungit juhatas komisjoni esimees, riigihalduse minister Janek Mäggi. Põhiettekande tegi rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Uku Hänni, kes teavitas töö tulemustest nn sundüürnike registri loomisel. Riiklikus omandireformi registris registreeritud aadressandmed on enamikul juhtudel adekvaatsed, sest nende abil tuvastati vara tagastamise menetlustes tagastatava vara koosseis. Sellel baasil moodustatud andmekogus on 5 143 tagastatud elamu aadressi, millele vastab 57 050 aadressikirjet (korterinumbrit) rahvastikuregistris. Vara tagastamise aegse aadressiga seotud isikunimede arv on 31 170. Isikuid, kelle tänapäevased kontaktandmed on seni õnnestunud kindlaks teha, on 19 994. Märgatav osa (10 597) inimestest, kes elasid vaadeldavais eluruumides nende tagastamise ajal, on tänaseks surnud.

Kui Uku Hänni teatas, et riigihanke korras (Eesti kõrgkooli teadlastelt) koostatava õigusriivet kogenud isikute „andmekogu on võimalik kasutada teadusliku uurimistöö otstarbel kuni 10 aasta jooksul ja sellel andmekogul ei ole mitte mingit muud juriidilist tähendust“, läks istungist osavõtnute seas lahti tõeline kriitiline arvamuste orkaan. Komisjoni liige Helle Kalda meenutas Uku Hännile, et „me pidime tegema andmebaasi vaid omandireformi aluste seadusega tagastatud majades elanud üürnikest“ ning tegi ettepaneku, et inimesed registreerivad end ise vabatahtlikult. Eesti Memento juhatuse esimees Leo Õispuu aga teatas, et tema on juba ise alustanud represseeritute osas sellise nimekirja koostamisega.

Riigikogu liige ja Eesti Üürnike Liidu juhatuse liige Heimar Lenk tegi ettepaneku anda võimalus oma kodu erastamisõigusest ilma jäänud inimestele avalduste esitamiseks. Sundüürnik Tiiu Joller püstitas küsimuse, milline peaks välja nägema heastamise protsess sundüürnike pärijate suhtes, ja vastas ka ise sellele küsimusele: loomulikult analoogselt, nagu seda kohaldati tagastatud majade omanike järglaste suhtes. Möödunud kahe aastaga on suudetud edeneda vähe. Küll on positiivne see, et valitsuskomisjon on tuvastanud isikute arvu, kes ei saanud erastada oma kasutatavat eluruumi üldistel alustel tööaastate (EVP) eest.

Akadeemik Anto Raukas teatas, et  Eesti kõrgkoolide teadlaste rakendamine niisuguse andmekogu  koostamiseks on mõttetu. Akadeemilise taustaga isikud (A. Raukas, T. Nirk) said aru kavandatava uuringu ja selle tarbeks koostada kavatsetava andmekogu tulutusest komisjoni ette seatud probleemi lahendamiseks. Avaldasin ka arvamust, et eluruumi erastamise võimalusest ilma jäänud  isikute taotlusi võiksid koguma hakata KOV-ide üksused.

Kokkuvõtvalt jäi komisjonis kõlama mõte, et kahjukannatajad ise pöörduvad taotlusega kohaliku omavalitsuse poole.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk pidas siis vajalikuks, et enne töötataks välja selle avalduse vorm. H. Lenk ja A. Raukas tegid ühise ettepaneku, et J. Mäggi esitaks valitsusele ettepaneku komisjoni töö jätkamiseks ka tuleval aastal, kuni reaalsete tulemuste saavutamiseni. Kõik osalenud toetasid seda ettepanekut ja J. Mäggi lubas selle ettepaneku valitsusele ka edastada.

Tavi Nirk,

PhD, TTÜ emeriitdotsent

3 kommentaari
  1. Vello 3 kuud ago
    Reply

    Tegelikult võitsid sellest lauserastamisest üksnes omaaegset nõukogude aktivistid ja parteifunktsionärid, koos nendega tihedalt läbi põimunud ettevõtete ja asutuste tipppersonaliga, kellele läksid täiesti teenimatult kõik paremad korterid, kuna need olid lihtsalt juba nõukogude ajast nende käest ja nemad kui pumba juures olnud, haarasid endile ka koheselt kõige magusamad nagu ka mitte nii magusad ettevõtted jne. Ning ausalt öeldes on see kõik isegi suurem ebaõiglus koos kõigi sellest tulenevate hilisemate kannatustega, kui oli seda kõigi nende eelkäijate poolt sooritatu 1940 aastast alates. Või ka see tagastamise käigus tekitatud uus ebaõiglus, seda enam, et kõik need tegelased ja nende järglased moodustavad tänaseni mõjuvõimsaima osa meie poliitilisest ja majanduslikust eliidist, kelle kõrval Mart Laar oli lihtsalt toona veel alles piimahabemega tankist nagu neid hiljem kuni tänapäevani erinevatel tasanditel lausa küllastumiseni näha võisime ja võime, samas kui tegelikel võrke pununud ämblikel polnud ei siis ega ole ilmselt ka tulevikus vajadus kellegi ees vabandada. Tõsisematest tagajärgedest rääkimata. Nemad jätkavad endiselt rahva lollitamist ja lüpsmist ning seeläbi saadud hüvede nautimist.

  2. Jane 3 kuud ago
    Reply

    Ma ei usu, et Laar üldse vabandab või end süüdi tunnistab. Aga koletu tegu oli küll ajada inimesi oma kodudest välja andmata vastu elamispinda. See oli kuritegu. Laari valitsemise ajal ei tõstetud kordagi pensione ega abirahasid ehkki hinnad tõusid kõrgele eriti korterihinnad. Pension tõusis 30 protsenti tänu E.Savisaarele kui S.Kallas saades peaministriks kutsus ta valitsusse muidu oleks pension veel väiksem olnud praegu.Elu Laari valitsemise ajal oli raske ja siis tekkis lootus paremale elule, sest S.Kallase valitsemise ajal koos E.Savisaarega läks elu paremaks igas valdkonnas. Ansipi tulekuga peaministri ametisse hakka vaesus aina kasvama ja see protsess jätkus Rõivase ajal. Nüüd on tekkinud jälle lootus paremale ja õiglasemale elule. Grusiinlasest Stalini kuritegude tõttu põgenesid inimesed oma kodudest ja seal hakkasid elama teised inimesed, kes hoidsid korras need elamispinnad. Muidugi tuli tagasi anda omanikele nende elamispinnad kuid mitte ajades inimesi tänavale.

  3. See 3 kuud ago
    Reply

    oli sahkerdamise üks pool. Teine pool oli aga rahva kulul ehitatud elamispinna üliodav mahaparseldamine EVP-dega. Kes oli juba omale elamu ehitanud, pidi kinni maksma ka korterelamute korterid. Ise nad ju elamut ei vajanud aga hännukesed ostsid odavalt EVP-d kokku ja tikastusid nende arvel. Sotsialismi ajal jagati kortereid nagu nüüd bussipileteid tasuta. Aga ikka püütakse seda teise kulul elutsevat totrat sotsialismi edasi juurutada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.