Terik: seadusega survestatakse laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjaid

Tiit Terik. Foto autor Erik Peinar, Riigikogu kantselei

Põhiseaduskomisjoni liige Tiit Terik ütles, et täna Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

„Jätkuvaks probleemiks on suur hulk lapsevanemaid (ligikaudu 9200 võlgnikku), kes ei maksa oma lapsele (üle 9300 sissenõudja) elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning on algatatud täitemenetlus,“ ütles Terik. „Elatise võlgnevuste kogusumma on pisut üle 60 miljoni euro. Elatise tasumata jätmine on üks asjaoludest, mis võib seada lapsed raskesse majanduslikku olukorda.„

Teriku sõnul on uuenduslikuks muudatuseks elatise võlgniku sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja kohtutäiturile üleandmine politsei abil. „Nimelt on liiklusregistrisse kantud asjale, eelkõige sõidukile, seatud käsutamise keelumärkest hoolimata praktikas võlgnike sõidukite vms asja kättesaamine problemaatiline, kuivõrd asja reaalne asukoht on teadmata,“ ütles Terik.

Teriku sõnul väidab võlgnik tihti, et tal ei ole seda sõidukit enam (tema sõnul on sõiduk kadunud, varastatud, ammu maha müüdud jmt), samas ka kohtutäituri poolt võlgniku valduste läbiotsmine ei pruugi anda selgust, kuivõrd võlgnikud pargivad sõidukit mujale kui koduaeda (vältimaks nende arestimist).

„Seetõttu nähakse politseile ette kohustus kontrollida muude tööülesannete käigus, kas asjale on liiklusregistris kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge, mille kohaselt asi tuleb kohtutäiturile üle anda,“ selgitas Terik. „Tegu on uue käsutamise keelumärke lisa märkega liiklusregistris, millega kohtutäitur saab täpsustada asja reaalse kättesaamise vajalikkust. Kui politsei tuvastab asja, millel on kohtutäiturile üleandmise märge, on tal õigus asi omanikult ära võtta ning lasta see puksiirteenuse osutajal parklasse viia, kust kohtutäitur saab asja kätte.“

Terik ütles, et seadusemuudatus võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine.

„Kuna ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus,“ märkis Terik. „Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole. Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.“

Terik ütles, et seadusemuudatusega kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas.

Täna Riigikogus vastu võetud Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustub 1. jaanuaril 2021. Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

2 kommentaari
  1. Mart 2 kuud ago
    Reply

    Kuhu on jäänud seaduseelnõu, millega lubati vähendada survet nendel lahuselavatel vanematel, kes elatist ilusti maksavad? Riigikohus on selle vajadusele juba kaks aastat tagasi tähelpanu juhtinud. Pidi teine kehtima hakkama 2020a 1 jaanuarist. Miks ähvardamiste ja karistamiste eelnõud aegsasti Riigikogu ette jõuavad, aga ebaõiglaselt koormavaks muutunud seaduste parandused aina viibivad? Kahe lapse elatis on täna 540€. See on pool keskmist netopalka. Enamus tööinimesi teenib keskmisest vähem.

    Millal jõuab riigikogu ette seaduseelnõu lapse ja peretoetuste ning laste arvelt saadavate tulumaksuvabastuste vanemapõhiseks muutmiseks? Tänane perepõhine süsteem jätab lahuselavad vanemad kõigist nendest toetustest ja soodustustest ilma, kohustades samal ajal lastele keskmisest kulust kõrgemat ja keskmiste palkadega võrreldes järjest suurenevat ülalpidamist andma. Vaid kohtus eraldi paludes võib elatist nõudvate laste toetused arvesse võetud saada. Kas õiglus ei peaks tulenema seadusest? Miks peab seda iga kord eraldi kohtus palumas käima?

  2. Jeruusalemma_troll 2 kuud ago
    Reply

    Kellele on vaja sellist impotentset seadust, kui igale lapsele tuleks hoopis kehtestada earühmale vastav elatisraha. Siis pole vaja kedagi jahtida ega röövida. Kui abirahadeks eraldada eelarvest 40%, tuleks täiselatisrahaks 464€ kuus. Väikelaps 0…5 vanuses saaks 55% ehk 255€ kuus. Ning seda 100% kindlusega.
    Miks keskbande seda ei tee? Sellele Tiidu ei vasta.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.