Kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused võeti Riigikogus vastu

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium.

Riigikogus täna vastu võetud kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused suurendavad paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustavad kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdavad ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldavad kujundada akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli.

Igal avalik-õiguslikul ülikoolil on nüüd oma seadus, mis kirjeldab selle ülikooli ülesande, juhtimismudeli ja erisused võrreldes teiste ülikoolidega. Varem oli oma seadus ainult Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uued seadused on valminud mitmeaastase töö ja partnerite tõhusa kaasamise tulemusena. „Me korrastasime ja lihtsustasime kõrghariduse valdkonna õigusakte, kuid ei muutnud kõrgharidussüsteemi põhialuseid – tasuta õpe, kõrgkoolide autonoomia ja kolmeastmeline kõrgharidusõpe säilivad,“ ütles Reps. „Õppimine täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on ka edaspidi üliõpilase jaoks tasuta.“

Rakenduskõrghariduse ning bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad peavad olema üldjuhul eestikeelsed, kuid kõrgkool võib avada võõrkeelse õppekava põhjendatud juhtudel ja kui selleks on olemas ressursid. Ministeerium arvestab põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning vajadusel seab tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks.

Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja saab tulevikus bakalaureusekraadi, mis annab selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul.

Magistriõppe korraldamine muutub paindlikumaks, et kaasata rohkem töötavaid inimesi elukestvasse õppesse. Üldisena jääb kehtima 3+2 õppekavade süsteem, kuid varasema töökogemusega või magistrikraadiga õppijatele võib mõni magistriõppekava olla ühe-aastane.

Üliõpilaste jaoks muutub paindlikumaks akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemine ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine, kuid kõrgkooli ei pääse ka edaspidi ilma eelneva taseme hariduseta.

Kõrgkoolide vahelise koostöö soodustamiseks lihtsustatakse ühisõppekavade nõudeid. Kvaliteedihindamise muudatused vähendavad hindamiskoormust suurtele õppeasutustele, kus õpetatakse paljudes õppekavagruppides.

Uued seadused toetavad karjäärimudelite kaasajastamist kõrgkoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset ja võimaldaks tippude kaasamiseks luua tenuuri ehk töökohakindlusega ametikohti. Akadeemilisi töötajaid ei liigitata enam õppejõududeks ja teadustöötajateks ning vaba semestri võimalus laieneb kõigile akadeemilistele töötajatele, kes tegelevad õppetööga.

Kõrgkoolide ja ühiskonna tihedamaks seostamiseks kaasatakse ülikoolide juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses korrastatakse akadeemiliste töötajate ja teaduse kvaliteedihindamise norme. Senised teaduse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused liidetakse üheks uurimistoetuseks.

Kui president kuulutab Riigikogus vastu võetud seadused välja, jõustuvad need 1. septembrist 2019.

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal ning sellesse kaasati ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest.

2 kommentaari
  1. Jeruusalemma_troll 9 kuud ago
    Reply

    Kas kehtestati 5% piir võõrkeeltes õppimisele? EI! Miks? Sest raha on vaja! Ja eestikeelne õpe tuleb lämmatada! Kes on harimatusminister? Mailis Rands! Millisest bandest ta on? Keskkbandest! Tehke ise järeldus!

  2. Sellepärast 9 kuud ago
    Reply

    need seadused sitad ongi, et nad on sotsialistlikud. Ja kuhu jäi nõue, et pärast lõpetamist töötaks lõpetanu vähemalt 5 aastat Eestis? Nüüd raiskame rahva arha ja siis paneb kõrgesti haritu hõlmad vöö vahele, võtab oma koti ja kepi ning vajub Austraaliasse sulasena pappi koguma. ja kus on pearõhk rakendusteadustele? Milleks meil neid udutajaid vaja on, neid lobjakaid, pariseid ja muud kõntsa on niigi hunnikutes.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.