Põnev kohtumine poliitikutega Mustvees

15. veebruaril  kohtusid Mustvee kultuurikeskuses poliitikahuvilistega Jõgeva- ja Tartumaal Keskerakonna nimekirjas Riigikogusse kandideerivad riigihalduse minister Janek Mäggi, alates 2003. aastast Riigikogusse valitud Marika Tuus-Laul, Põltsamaa vallavolikogu esimees Andes Vään ja Mustvee vallavolikogu liige Tarmo Tomson.

Mustvee kultuurikeskuse lühtrite valgusel tervitasid fuajees poliitikuid majaperenaine, kultuurikeskuse juhataja Laidi  Zalekešina  ja majakass Hurmur, kes toodi samas majas paiknevasse raamatukogusse tänavakassina, kuid uutes oludes tõeliseks staarkassiks kasvas. Hurmurile pühendas oma sõnavõtu alguse ka Marika Tuus-Laul: „Ta on igati atraktiivne kass. Kui ma siin eelmisel päeval erakondade debatil olin, uuris Hurmur aktiivselt mu kotist ravimteesid, mis valmistatud koduaias kasvatatud ürtidest.“

Marika-Tuus Laul keskendus oma esinemises südamelähedasemale teemale – Keskerakonna tervishoiu- ja sotsiaalpoliitikale. Ta tuletas meelde aastaid tagasi igavikuteele läinud ettevõtja ja poliitiku Robert Lepiksoni arvamust, et haiglad peaksid ennekõike kuuluma riigile, sest siis ei teki olukorda, kus raviasutus saab kasumit, kuid arste ei jätku ja ravijärjekorrad on pikad.

Mõttevahetusel kujunes kõneaineks olukord, kus väiksemates paikades asuvad firmad kaaluvad majanduslikel kaalutlustel  kolimist suurematele keskustele lähemale, näiteks Avinurmest Kohtla-Järve piirkonda. Janek Mäggi  märkis, et 1990. aastate alguses on Eestis olnud piirkondlikud maksuerisused. „Selle tulemusena registreeriti ettevõtteid siia ja sinna, tekkis ka pettusi. Paikkonna majanduselu  õieti kasu ei saanud.  See ei tähendada, et me maksusoodustusi teha ei võiks. On aga tarvis mudelit, mis pettusi väldib, ja kindlustaks kohapeal tegeliku kasumi,“ märkis ta.

„Me räägime tööjõust. Noored sõidavad aga kodukandist minema. Vaja oleks kutsekoole,“ ütles kohtumisel osalenud naine.

Kõneldi ka piirkonna üldhariduselust. Näiteks sellest, mida on andnud eestikeelse Mustvee kooli ja venekeelse Peipsi Gümnaasiumi koondamine ühe direktori juhtimise alla. „Lohusuu koolis on juba aastaid õppinud nii eesti- kui ka venekeelsed lapsed, ja see õppeasutus toimib hästi. Kõik oleneb eestvedamisest ja tahtmisest,“ lausus Mustvee vallavolikogu liige Tarmo Tomson, põline lohusuulane.

Tutvumiskäikudel  firmadesse on aga selgunud,  et mitmedki ettevõtted soovivad ise koolitada töötajaid, sest vajavad, et need oleksid igati spetsiifiliste oskustega. Nii võiks osa kutseharidusele mõeldud riigirahast suunata ettevõtetele, kus korraldatud kursustel teatud arv inimesi välja õpetakse, arvas minister Mäggi. Tema sõnul  peakski kutseharidusereform keskenduma tööandjate reaalsetele vajadustele.

Mitmendat hooaega Põltsamaa linnavolikogu esimeheks olnud ja alates 2017. aastast Põltsamaa vallavolikogu juhtiv Andes Vään  arutles nii: „Rääkisin korduvalt, et tuleb taastada kunagised Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee rajoon, mis nende nimedega valdade näol nüüd tegelikult ka olemas on. Praeguse rahvaarvu juures on need üsna optimaalse suurusega omavalitsused.“

Vään  rääkis sotsiaalinfrastruktuuri vajalikkusest. „Oluline on, et piirkonnas oleks kool, võimalused esmatasandi meditsiiniabi  saamiseks ja sportimiseks. Nende tingimuste korral tuleb ka tööjõudu, kes omavalitsusele maksu maksab.“

Samuti oli juttu riigireformist, täpsemalt riigiasutuste või nende ühe või teise ametkonna paiknemisest Tallinnast kaugemal. Janek Mäggi arvas, et kindlasti oleks mõnel riigiasutusel kohta ka Mustvees või mõnes teises Peipsimaa paigas. „Võimalikult palju töötajaskonnast peaks olema sel juhul komplekteeritud kohalike inimestega,“ lisas ta.

Päeval, mil poliitikud Mustvee ja selle ümbruse inimestega kohtusid, oli Peipsi järve  jää sellises seisus, et järgmiseks päevaks planeeritud traditsiooniline spordisündmus „Kalevipoja uisumaraton“ tuli edasi lükata. Looduse vastu ei saa.

Eks ühiskonnaeluski on aga tarvis nii stabiilsust kui ka seda, et jää õigel ajal liikuma hakkaks.

Jaan Lukas

 

 

2 kommentaari
  1. Vanal 5 kuud ago
    Reply

    hallil ajal oli Mustvee tähtis kauplemiskoht. Oli suur turg, paatidega veeti põrsaid Oudovasse, käis reisilaev. Vanaisa käis sellega Pihkvaski. Raudtee ühendas Mustvett Sondaga ja sealt sai itta ja läände. Mõnus oli logistada läbi metsade ja võsade, külades tuli rahvas alati rongi vastu. Nüüd pole …gi.

  2. Miks 5 kuud ago
    Reply

    polnud seal kuulsat raudteeehitajat Kauri Maksu? Oleks saanud teada, kas ots juba Avinurme all või endiselt Piilsis?
    Ja kuhu on jäänud lubadus käima panna laevad Must vesi – Pleskava ja Vaskne Narva?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.