Peaminister Jüri Ratase kommentaar 2018. aasta majanduskasvu näitajatele

FOTO: MIHKEL MARIPUU/SCANPIX

Stenbocki maja, 28. veebruar 2019 – Peaminister Jüri Ratas: „Statistikaamet avaldas täna andmed kogu möödunud aasta majanduskasvu kohta. Tänu meie tublidele ettevõtjatele ja tööinimestele kasvas majandus prognoositust kiiremini ehk 3,9 protsenti. Seejuures oli aasta viimases kvartalis kasv lausa 4,2 protsenti. Lisandväärtus suurenes enamikes meile olulistes sektorites, nagu töötlev tööstus, infotehnoloogia, transport ja ehitus.

Eraldi väärib ära märkimist, et aasta lõpus kiirenes investeeringute kasv, mis on pikaajalist arengut silmas pidades väga positiivne. Kokku kasvasid investeeringud aastaga 3,3 protsenti, mis on eelmiste aastatega võrreldes hea tulemus.

Tugev majanduskasv tähendab, et Eesti ettevõtjad said oma tegevust laiendada ja Eesti inimeste jõukus kasvas. Tööturul on hõivatud pea 70% tööealistest ning tööjõutulu on kiiresti kasvanud. Homme saame teada, milliseks kujunes 2018. aasta keskmine palk.

Eile avaldas ka Euroopa Komisjon riigiraporti Eesti kohta, milles kiideti meie kiiret majanduskasvu, tõhusat maksuhaldust ning soodsat ärikeskkonda. Praegu on tõepoolest hea aeg tegeleda pikaajaliste väljakutsetega, nagu regionaalne ebavõrdsus ning innovatsiooni toetamine. Nii tagame Eestis jätkusuutliku ja kaasava majandusarengu ka tulevikus.“

4 kommentaari
  1. Pask 7 kuud ago
    Reply

    Raha tuli Hundisilmalt, Suure Juhi säästudest

  2. Jeruusalemma_troll 7 kuud ago
    Reply

    Miks Jurka ei selgita, kui majandus kasvab 4% aga eelarve 11,6%, siis mille arvel see eelarve kasvada saab? Äkki on see euro väärtusetustumise arvelt? Kuidas seda mõista? Kui Jurka ei oska seda selgitada, ehk keegi muu oskab? Kui tohib.

    • juuditrollile 7 kuud ago

      no vot, selle peaks olema võimeline iga mõtlev inimene ise välja mõtlema. Muidu nii kommenteerimishuvilne, aga ise ei tea suurt midagi. Annan vihje ka, riigieelarve kasvab just-täpselt nii palju kui palju laekub makse või muid tulusid. Selle põhjuseks võib olla näiteks suurem hulk maksumaksjaid, keskmise palga kasv ja sellelt suurem maksude laekumine, suurem tarbimine, majanduse areng, mõne riigiettevõtte börsile viimine, dividendide võtmine, kinnisvara müümine, ERJK poolt KE-le määratud trahvide tasumine näiteks…..jne.

    • Nii 7 kuud ago

      et kui makse kogub ja raha liigub, siis Eesti majandusele see kuidagi ei mõju ja palgad ei saagi tõusta vastavalt majanduslikule tasemele? Kuhu see papp siis vahelt kanditakse?

Vasta Pask-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.