Peeter Rahnel: valijad võtavad mul pidevalt nööbist kinni

Pildil Peeter Rahnel. Foto: ELMO RIIG/SCANPIX

Praegu jätkab Peeter Rahnel tavapärast tööd Mulgi valla vallavanemana. Keskerakonna nimekirjas kandideerimine Riigikogusse toob kaasa kohtumised paikkonna elanikega, debatid, muudki valimiste-eelsed sündmused. Teemadeks ikka nii kogu Eestile kui ka paikkonnale olulised küsimused. Küllap sobib Peeter Rahneli kohta ütlus „Mulgid jäävad mulkideks“, ja seda ka praeguses huvitavas poliitilises situatsioonis – Riigikogu valimiste eel.

Olete kandideerimas Riigikogusse ja praegu on valimiskampaania aeg. Küllap ei jäta te ka sel perioodil midagi tegemata Mulgi valla vallavanema ametis?

Riigikogu valimised on alati huvitav aeg. Valimistel saadud hääled on olulised mitte ainult erakonnale tervikuna, vaid on ka kindlasti olulised iga poliitiku, sealhulgas ka munitsipaalpoliitiku jaoks. Need näitavad kujukalt, kuidas inimesed on rahul nii sinu erakonna kui ka sinu enda tegevusega. Loodan, et minu tegevus saab positiivse hinde ja sellega kaasneb arvestatav häältehulk ka minu poolt Keskerakonnale. Mulgi vallavanema ametitegevust valimised ei sega. Inimestega peab vallavanem kohtuma igal ajal. Valimismaterjali jagamisega peab aga hakkama saama õhtutundidel, lõunaajal ja nädalavahetustel.

Mis jäi meelde hiljutiselt omavalitsuste foorumilt Tallinnas?

Omavalitsusfoorum on koht, kus omavalitsustegelased saavad omavahel kahe päeva jooksul nii kohtumistel mõtteid ja kogemusi vahetada kui ka kuulata erinevate riigiametite juhtivtöötajate ja spetsialistide tänaseid seisukohti ning hinnanguid ja ka tulevikku suunatud arvamusi. Töise konverentsi mitme töötoa kõrval osalesin ise omavalitsuste juhtide paneeldiskussioonil, kus olid arutelu all haldusreformi järgne aeg omavalitsustes ning hinnang hetkeolukorrale.

Keskerakonna nimekirjas kandideerib Riigikogusse mitmeid teenekaid omavalitsusjuhte. Näiteks Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja Põltsamaa vallavanem Andres Vään. Kas olete erakonnakaaslastest kaaskandideerijatega kohtunud või muul moel suhelnud teemal: mis Eesti poliitikas oluline?

Olen nii mainitud omavalitsusjuhtidega kui ka paljude teiste Keskerakonna omavalitsustegelastega suhelnud ja olnud aktiivselt erakonna Riigikogu valimisprogrammi valmimiseks mõtteid ja seisukohti jagamas.

Rahvakohtumised erinevates Eesti piirkondades andsid tugeva sisendi valimisprogrammi. Inimestel on selged ja mõistlikud tulevikku suunatud ettepanekud. Nad soovivad sotsiaalset turvalisust nii noortele peredele kui ka eakatele. Muret teeb hea palgaga töökohtade vähesus maakohtades ja eakate liiga väike pension.

Viljandimaal on suureks probleemiks tolmavad kruusakattega teed. Soov on viia need kiiremas korras mustkatte alla, et inimestel oleks võimalik normaalselt liikuda kodu, kooli ja töökoha vahet.

Kui põnevad ja ühtlasi poliitiliselt kultuursed on debatid tänavuste valimiste eel? Millistel debattidel olete ise osalenud?

Debatte on seekordsete valimiste eel piisavalt palju. Inimesi huvitavad eelkõige  erakondade juhtpoliitikute ja peaministrikandidaatide debatid. Hea on, et nii raadios kui ka teles on erinevad elualad esindatud. Ei saa ka eriti nuriseda poliitilise kultuurituse üle. Minu debatid on igal päeval inimestega, kes mul nööbist kinni võtavad oma arvamust avaldades ja ootavad minu vastust. Oma mõtted saavad debatte jälgides ja inimestega suheldes juurde selgust.

Ajal, mil olite Abja vallavanem, valmisid selles piirkonnas noortekeskus ja päevakeskus, alustati piirkonnaülese tervisekeskuse ehitamist. Kuivõrd toetas riik selliste oluliste ehitiste valmimist?

Riik toetas noortekeskuse valmimist projektipõhiselt. Päevakeskus sai tehtud valdavalt Abja valla vahenditest. Abja Gümnaasiumi eelkutseõppe klasside ja kabinettide valmimist toetas riik KOIT-kavast. Samaaegselt valmis valla omavahenditega Abja Gümnaasiumi spordihoone, kus on võimalik korraga kolmel väljakul võrkpalli mängida, neljal tartaanrajal 60 m jooksualasid teha ning jõusaalis ja väikeses treeningsaalis tegelda tõstmise, taipoksi ja võimlemisega. Viis aastat tagasi valmis ainult omavahenditest ka spordikeskuse ujula 4 x 25 m radadega, väikese basseiniga lastele, mullivannide, auru- ja soolasaunaga, kolme soome saunaga, millest üks on väliterrassil olev suur kadakane iglusaun, millest võttis malli ka David Beckham.

Pikad järjekorrad arstivastuvõtule ning raskused pere- ja eriarstile pääsemiseks on üks probleem, mida Keskerakond uues Riigikogus lahendada tahab. Mida peaks sel eesmärgil maapiirkondades paremaks muutma tervishoiu ja arstiabi huvides? Kas tervisekeskus on nüüd valmis, missugust arstiabi seal saab?

Abja-Paluoja esmatasandi-tervisekeskus on valmis. Tervisekeskuses on hetkel vastu võtmas kolm perearsti ja nende õed, seal on hambaravikabinet, SA Tartu Kiirabi Abja-Paluoja kiirabibrigaad, psühholoog, logopeed, füsioterapeut. Uued ruumid on saanud SA Abja Haigla statsionaarne õendusabiosakond. Terviseametist ootame tegevusluba ämmaemandale, koduõele ja üldarstile. Tervisekeskuses on patsientide heaoluks nii kaldteed kui ka lift.

Olen kindel, et meditsiinitöötajate koondumine tervisekeskustesse annab meditsiiniteenuste saamiseks uue hingamise. Riigilt ootame suuremat raha eraldamist esmatasandi meditsiinile. Samuti suuremat rahalist tuge eriarstiabile. Tean, et Tartu Ülikooli lõpetanud arstid ei lähe lähiriikidesse (Soome, Rootsi) mitte ilusa looduse pärast, vaid ikka tuntavalt suurema töötasu pärast.

Olete tuntud ka kultuuriedendajana, korraldasite Abjas akordinipäevi. Milline võiks olla riigipoolne osa rahvakultuuri toetamisel? Üle-eestiline rahvakultuurikeskus asub nüüd Viljandis. Kas on see üks asjalik samm haldusreformis?

Riigilt ootame kultuuriruumide võrdset rahastamist. Ligi kümnekordsed vahed kultuuriruumide rahastamisel ei tee kedagi õnnelikuks. Ootame ka omavalitsustele riigipoolsete eraldiste üldist tõusu, et nii kultuuritöötajad kui ka teised omavalitsuste palgal olevad inimesed saaksid väärilist tasu. Rahvakultuurikeskuse Viljandisse tulek peab esmalt ennast õigustama. Hetkel ei näe selles „maaletulekus“ erilist tulemuslikkuse tõusu.

Praegusest Mulgi vallast on pärit kirjanik August Kitzberg. Mida oleks tema loomingust poliitikutel õppida?

Mulgid lõid oma erksuse, nutikuse ja töökusega 19. sajandil Eestis ja Liivimaal majandusliku võimekuse ning seejärel hariduse omandamisega ka aluse Eesti omariikluse tekkimisele. Mulk on ka tänapäeval uhke selle üle, et ta on töökas, lahke, edasipüüdlik ja uuendusmeelne. Sellest kõigest kirjutas Kitzberg ka oma näidendites ja vestetes.

Küsis Jaan Lukas

 

2 kommentaari
  1. See jobu 9 kuud ago
    Reply

    hargiga loopigu sõnnikut.

  2. Tavaliselt 9 kuud ago
    Reply

    võetakse kinni ikka kõrist. Aga need mulgid on üldse imelikud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.