Rahapesukahtlus kõigutab pangandust

Foto/allikas: REUTERS/Ints Kalnins/Scanpix

Virgo Kruve

Mitteresidentide tehtud ülekanded tõid mõned nädalad tagasi Finantsinspektsiooni otsuse sulgeda Danske Banki Eesti filiaal 8 kuuga. Rootsist tulid uurivatelt ajakirjanikelt andmed, et Danske raha vahendas edasi Swedbank.

Eelmise kümnendi tegevus mitteresidentidega oli põhjus, miks Finantsinspektsioon tegi 19. veebruaril ettekirjutuse sulgeda Danske Banki Eesti filiaal. „Danske Bank on Eestis korduvalt ja suuremahuliselt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseid õigusnorme, sealhulgas eksitanud Eesti riigiasutusi. Danske Banki ebaseaduslik tegevus on oluliselt kahjustanud finantssektori usaldusväärsust ning Eesti riigi mainet.”

Tegelikult oli pank era- ja äriklientide teenindamise juba eelmiseks aastaks lõpetanud ning alles oli vaid peakontor Tallinnas. Nad olid liiga suured, et pank päevapealt sulgeda, nagu tehti Versobankiga.

Panka kohustati kaheksa kuu jooksul laenulepingud üle andma mõnele teisele Eestis tegutsemise õigust omavale krediidiasutusele. Hoius ja pangakontol olev raha tagastatakse kliendile. 31. detsembri 2018 seisuga oli pangal varasid 1,2 miljardit eurot ja turuosa 4,56%. Laene oli 1,06 miljardit, millest eraisikutel 501 miljonit (47%) ja juriidilistel isikutel 549 miljonit. Eraisikute laenudest 97% on eluasemelaenud. Hoiuseid oli 95,6 miljonit, millest 8,6 miljonit mitteresidentidel. Filiaali töötajaid oli 238, klientide arv 15 000.

Tabamus Swedbankile

Järgmisel päeval tuli Rootsi meediast info, et Swedbankist käis läbi 3,78 miljardit eurot Danske Banki Eesti filiaaliga seotud kahtlast raha (2007–2015). Aluseks olid pangast Riias lekkinud dokumendid, mille alusel Rootsi rahvusringhäälingu SVT ajakirjanikud tuvastasid 50 Swedbanki kahtlast klienti ülekannetega ligi 6 miljardit dollarit.

Swedbanki juhatuse esimees Birgitte Bonnesen ja Eesti üksuse juht Robert Kitt minevikutehingutega kursis ei olnud. Robert Kitt ütles ETV saates „Aktuaalne kaamera”: „Need numbrid ei ole meile tuntud. Me oleme need saanud samamoodi läbi pressi.” Päev hiljem tegid Rootsi ja Eesti finantsjärelevalve juhid ühisavalduse, et „peavad avaldatud infot võimaliku rahapesu kahtluse kohta Swedbankis väga tõsiseks” ja „leppisid kokku ühisuurimise alustamises SVT-s avaldatud informatsiooni kontrollimiseks”.

25. veebruaril avaldas ajaleht Postimees artikli „Swedbanki leke: eksministri pereäri liigutas miljoneid varifirmade võrgustikku”, mille järgi Ain Seppik (REF) ning tema pojad Sulev ja Siim on omanikud firmades, mis on kandnud miljoneid dollareid kahtlusega firmadele. Üks ülekannete tegija oli ilma töötajateta OÜ Vertimex, mis teenis 2017. aastal 20 miljonit eurot kasumit. 2014. aastal oli mõne kuuga kantud 1,55 miljonit dollarit Londoni äärelinna ärihoone laoruumi registreeritud (vari)firmale Credojet Alliance LLP, millel oli Danskes konto.

Praegu toimuvat kommenteeris Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler pressiteates sõnadega: „Rahapesu riskidega tegelemine on olnud Eesti finantsjärelevalve prioriteet 2014. aastast alates.” Enne seda oli ametkonna juhiks olnud Reformierakonda kuulunud Raul Malmstein (08.03.1995 kuni 01.01.2006) ja rahandusministriteks samast erakonnast Jürgen Ligi ning Maris Lauri. Ametnike silmad avanesid Sven Sesteri (IRL) rahandusministriks saamise järel (09.04.2015).

Finantsinspektsioon vajab uusi juhte, kes ei pärineks kahtlaste tehingute aastatest, ning kodulehe äramuutmisest või uurimise alustamisest ei piisa. Swedbank on liiga suur, et rahapesu kahtlusega tehingutest tabatuna langeda.

 

1 Kommentaar
  1. Kas 6 kuud ago
    Reply

    panganduse kõigutamine tähendab pankadest loobumist? Usaldust nende vastu pole kunagi olnud.
    Pank on ju loodud inimeste arvel elamiseks, sellest saame ikka aru. Kui eelarve kasvab 10% aga sulle antakse aastas juurde 0,3%, siis kuhu vahe kaob? Loomulikult pangamiljardäride sukasäärde.
    Täiesti mõistetamatu on meie orjameelsus, et lubatakse tegutseda just välispankadel. Võltsriigikogu peaks vastu võtma seaduse, et kogu rahaliikumine oleks avalik, samuti maksustataks iga sendi liikumine Eestist välismaale ja varsti paneks välispangad siin kodinad kokku. Meie laenuühistutest saaks aga avalikud pangad.

Vasta Kas-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.