Juhtkiri: Unistus tunnelist

Lauri Laats

Lauri Laats, Mustamäe linnaosa vanem

Üks hiiglaslik unistus, mida ikka aeg-ajalt avalikkusele arutlemiseks pakutakse, on Tallinna–Helsingi tunnel. Oma keerukuselt ja maksumuselt on see kindlasti suurem kui Saaremaa sild, kuid Eesti inimestele ehk üsna võrdväärselt tajutav. Ajaring on taas jõudnud punkti, kus Soome pealinna viivast merealusest tunnelist ilmub ridamisi analüüse, arvamusi ja ennustusi. Sel korral on tunneliunistus saanud endale aga aktiivse ja mõjuka eestkõneleja – jõuka Soome ärimehe Peter Vesterbacka. Kui julged unistused ja suur raha kokku saavad, võib juhtuda imelisi asju. Kas see tähendab, et õige varsti lüüakse kopp maasse ja merre?

Peter Vesterbacka teenis oma varanduse mobiilimänge tootvas ettevõttes Rovio ning on üks võtmeisikutest, kes nägi populaarse telefonimängu „Angry Birds“ meeletut ülemaailmset edu reaalselt oma pangakontol. 2011. aastal ka maailma mõjukaimate inimeste hulka valitud Vesterbacka on viimased paar aastat tegutsenud investorina ning kasvavate ettevõtete nõustajana. Tegemist on turundaja ja müügimehega nende sõnade kõige paremas mõttes. Vesterbacka oskab esineda ja suudab veenda. Tema taust ja rahakoti paksus avavad mõistagi uksi ka läbirääkimistele, kuhu mõnele teisele kutset ei saadetaks. Vaatamata entusiastlikule esinemisele ning esimestele saavutatud edusammudele saab tunneli rajamise plaan avalikkuses rohkem kriitikat kui kiitust.

Mõistagi on idee veidi vastukarva nendele, kes praegu meritsi Tallinna ja Helsingi vahel ühendust korraldavad. Kõige kõvema veksli andis välja Tallink Grupi juhatuse esimees, kes kritiseeris plaanitavaid piletihindu, ning ütles, et kui tunnel eeldab 250 miljonit eurot dotatsiooni aastas, siis oleksid kõik laevafirmad valmis reisijaid selle raha eest tasuta üle Soome lahe vedama. Tähelepanu pälvis ka ajakirjanike käsutusse jõudnud Soome Eestis asuva saatkonna memo, kus seatakse kahtluse alla Vesterbacka teadmised, kogemused ja rahastusmudelid sellise suurusega projekti elluviimiseks. Eriti pööratakse tähelepanu väljakäidud optimistlikele tähtaegadele ehituse ja valmimise osas.

Keskmõte: Mõistagi on idee veidi vastukarva nendele, kes praegu meritsi Tallinna ja Helsingi vahel ühendust korraldavad.

Vaatamata kriitikale andis Vesterbacka möödunud aasta lõpul teada tunnelile 100 miljoni euro leidmisest Dubai ehitusettevõttelt. Eriti rabas aga avalikkust paar nädalat tagasi teade, et Hiina fondiga Touchstone Capital Partners on sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll, mille järgi investeeritaks tunnelisse 15 miljardit eurot. Mõistagi tõsteti seepeale üles julgeolekuküsimus: kuidas mõjutab Euroopat ja Balti regiooni hiinlaste seesugune kannakinnitamine meie vetes? Ettevõtja Raivo Vare nentis, et Euroopa Liit kardab hiinlasi eriti infrastruktuuri küsimustes ning võib investeeringut bürokraatlike võtetega tõrjuda. Selliseid kahtlusi kinnitab ka Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi eestlasest peadirektor Henrik Hololei, kes tunnistas skeptilisust kolmandatest riikidest pärineva raha pikaaegsete eesmärkide suhtes.

Loodetavasti ei rauge Vesterbacka unistus ja entusiasm Euroopa bürokraatia raudsete hammasrataste vahel ning me kuuleme järjest uutest edusammudest. Mõistagi on tunneli ohutus nii selle kasutajatele kui ka keskkonnale esmatähtis, kuid tegemist pole kindlasti ulmelise plaaniga, sest veealuste tunnelite rajamise kogemust on maailmast võtta küllaga. Selle ettevõtmise peamine eesmärk on ju vabadus – vabadus liikuda ning Eesti ja Soome vabadus veelgi enam kokku kasvada. Ja see on Eestile ainult hea.

 

 

5 kommentaari
  1. ! 3 kuud ago
    Reply

    Laske jah Hiina kapital+ mafiia sisse. Aafrikas juba on. Lapssõdurid isegi. Tskae kus arengud suguharujuhtide peast.
    Kui Soome seda tegi, siis … no comments…
    Huvitav, kas meie siis üldse tunneli eest maksma ei pea? Mil moel meilt midagi kasseeritakse? MIKS tahab Hiina siin kanda kinnitada? Think about it.

  2. Ma 3 kuud ago
    Reply

    kindlasti ei liialda, kui avaldan suure saladuse, kellele ja milleks seda tunnelit vaja on. Kui mõnele eestlasele ei meeldi eesti kool ja eelistab õppida Soomes, ning siis unustab kustuka koju, siis saab ruttu sõita koju kustuka järele.

  3. Jumal ei hoia 3 kuud ago
    Reply

    KEDA JUMALAD TAHAVAD KARISTADA, SELLE MUUDAVAD NAD SÕGEDAKS.
    Hiina kapital???
    Merel sõita on muidugi toredam ja aega niipaljukest peaks ikka olema. Muidugi on tunnel ka suurepärane varjend…
    Kui on …
    Mitte mingit mõtet sel tunnelil pole . Kui raha nõnna palju, et kuskile panna pole, siis muidugi, 50.kohal õnnelikkuse poolest rahvas eestlased. kel 50 % rahvast elab suhtelises? vaesuses ja 30% täisviletsuses.
    Neid lollusi ikka jagub,nagu sundkorras vene lastele eesti keelt peale suruda, mis meiega toimus tsaariajal.
    Muideks, mõtlemine areneb ühel keelel ja selleks tavaliselt emakeel. Kui seda mitte võimaldada takistab see lapse arengut. Venelane ei hakka eesti keeles mõtlema. Las õpib siis koolis eesti keelt eraldi tunnis, et oskaks ja tööle saaks. Mitte ei pea matat eestikeeli õppima.
    R-B no tahaks neid reisijaid näha,kes suht väikesesse Skandinaaviasse või Eestisse kihutavad Euroopast.
    Eks ikka kaubatee ole. Millise kauba.? Ometi on välja arvutet, et enamus kaupu hakkab likuma meritsi – 3 x rohkem. Venel uus sadamgi pea valmis. Eesti jääb kõrvale tükkis oma R-B. A no tarkadel on tarkust üleliia ja raha jalaga segada, oma vaesed vinduvad seegitingimustes, vanad närbuvad ahju taga rõõmutus oleskelus.
    Meie ehitame kui Araabia seigid. A no diktüoneemakilta on endiselt maa sees ootvel -nii et ma eksin ehk suure tarkuse osas. Kuidas see laul oli uue ärkamise ajal – et kaitseme Eestimaad või Jumal hoiab maavarade kaevandamise eest. Ei hoia see Jumal kedagi,kes ise ei hoia…

  4. Ei 3 kuud ago
    Reply

    taha ma mingit tunnelit! Olen käinud Prantsust Ühendkuningannariigis ja ilgelt vastik asi. Kõigepealt tiirutasime Calais’ juures sinkavonka, siis käisime passe näitamas ja teisest uksest oma bussi peale tagasi, täielik tsirkus. Siis loksusime sinkavonka perroonile, kus pidime saama rongi. Aga meie piletid olid tühistatud ja kanti edasi järgmisele rongile. Siis sõitsime soolikasse sisse ja peagi vajusime pimedusse. Elekter pandi küll põlema aga ikkagi tobe nii vagunis sõita. Kulus küll ainult poole tundi, kuid eeljamaga kokku umbes poolteist tundi. palju mugavam oli Calais’st Doverisse laevaga purjutada, sai midagi nähagi.
    EI THA TUNNELIT! tahan merereisi!

  5. uskmatu toomas 3 kuud ago
    Reply

    Esialgu on kõik jutu tasemel aga selle jutuga on juba paljudel tahtmine jube kõvaks aetud.Tagasihoidlikumad kahtlevad kogu idee mõtekuses kõvasti ja näevad soomlases ……. .

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.