Peaminister Ratas arutab Euroopa Ülemkogul Brexitit ja ELi siseturu arendamist

President Donald Tusk kõneleb Brexiti teemadel. Kuvatõmmis esinemiselt.

Stenbocki maja, Tallinn, 21. märts 2019 – Peaminister Jüri Ratas osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide ehk Euroopa Ülemkogu kohtumisel, mis keskendub siseturu arendamisele, liidu üleilmsele konkurentsivõimele ja keskkonnaküsimustele ning ELi ja Hiina tippkohtumise ettevalmistamisele. Samuti on 27 liikmesriigi kohtumise formaadis kõne all Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine.

Peaminister Jüri Ratas avaldas lootust, et Brexiti-arutelu ülemkogul toob selgust edasiste sammude kohta. „Eesti on alati väljendanud oma positiivset suhtumist artikkel 50 tähtaja pikendamisse. Siiski ootan tänaselt ülemkogult tõsist arutelu konkreetsete kuupäevade ja ka edasiste sammude kohta, mida Londonilt oodatakse. Määramatus ei saa kauem kesta. Meie ettevõtjad ja kodanikud vajavad selgust, mis saab edasi ning samuti on vaja tagada EL ja selle institutsioonide toimine,” sõnas peaminister Jüri Ratas. „Olen korduvalt öelnud, et Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda on kahetsusväärne, aga peame selles olukorras mõtlema ka tulevikule. Euroopa Liidu ees on palju olulisi tähelepanu vajavaid väljakutseid majandusarengust kuni julgeolekuni. Täna ja homme on meil näiteks arutlusel suhted Hiinaga, kliimaküsimused ning samuti siseturu arendamine, mis on oluline Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime jaoks,“ lausus peaminister Ratas.

Ülemkogu esimene päev algab 27 liikmesriigi liidrite aruteluga Ühendkuningriigi EList lahkumise läbirääkimiste seisu üle. Riikide juhid  räägivad läbi viimaseid arengud ning Ühendkuningriigi palve Euroopa Liidust lahkumise tähtaega pikendada.

Õhtusel välissuhete arutelul valmistab ülemkogu ette 9. aprillil toimuvat ELi ja Hiina tippkohtumist. ELi riikide juhid vahetavad arvamusi suhete üle Hiinaga, hõlmates sealhulgas välispoliitika väljakutseid, kaubandust, tööstuspoliitikat ning konkurentsi- ja kliimaküsimusi.

Homme, 22. märtsil tähistavad riigipead ja valitsusjuhid koos Islandi, Liechtensteini ja Norra peaministriga Euroopa Majanduspiirkonna 25. aastapäeva. Euroopa Majanduspiirkonna leping, mis näeb ette nelja vabadust – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumist – käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamist kõigis majanduspiirkonna 31 riigis. Leping allkirjastati 1992. aastal Portugalis Portos ning see jõustus 1994. aastal.

Ülemkogu teise päeva töösessioon jätkub aruteluga siseturu arendamise, ELi üleilmse konkurentsivõime ja kliimaküsimuste üle. Eesti ja veel 16 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid saatsid veebruari lõpus Euroopa Komisjoni presidendile ja ülemkogu eesistujale ühise kirja, milles esitasid ettepanekud ja sihid siseturu tuleviku kohta.

Ülemkogul on plaanis võtta vastu järeldused Krimmi ebaseadusliku annekteerimise 5. aastapäevaga seonduvalt ning väärinfo leviku tõkestamise teemal, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide sisevalimiste demokraatlikkuse kaitsmise vajaduse kontekstis.

Peaminister jõuab Eestisse tagasi reede õhtul.

4 kommentaari
  1. Nii on 2 kuud ago
    Reply

    Mul on tuttav arst Peterburis kes ise on eestlane. Ta võimees on ema poolt tatarlane ja isa poolt ukrainlane. Ma küsisi et mis rahvusest ta siis on ja ta vastas et on venelane. Tema sõpra kes elab ka Peterburis ei lastud Kiievisse sugulase matusele. Venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi. Käisin ka Peterburis olles Jaani kirikus ja kohtusin seal Venemaal elvate eestlastega. Pastor on ka eestlane. Eestlased küsisid mu käest et millest tuleb vihavaen venelaste vastu sest praegune Venemaa pole ju Eestile midagi halba teinud ega kavatse ka teha. See mis Ukrainas toimub on jube seal vaesus aina kasvab pennsion on meie rahas umbes 80 eurot. Ukraina president tegeleb peamiselt Venemaa.vastaste valede väljamõtlemisega. Juba see verine ja ebaseaduslik võimuvahetus oli kohutav. Paljud Ukrainas elavad venelased on põgenenud Venemaale ja nad ju räägivad kuidas neid ahistati. Venemaal elab ka palju ukrainlasi. Nägin Filmi kus Krimmi elanikud juubeldavad ja on rõõmsad kuulumise üle Venemaa koosseisu.

  2. Ah soo 2 kuud ago
    Reply

    Väärinfot levitab ka meie peavoolumeedia. Mul on tuttav kes elab Krimmis. Me helistame teineteisele, ta on käinud Eestis ja mina Krimmis. Ma tean kuidas nad pühitsevad Venemaaga ühinemise aastapäeva. Kogu rahvas on tänaval vene lippudega ja on väga õnnelikud ja tänulikud sest nende elu on palju parem kui Ukrainas. Krimm on olnud alati Venemaa osa ja ukrainlasest Venemaa valitseja Nikita kinkis Krimmi ebaseaduslikult Ukrainale.. Krimmi elanikud tahtsid uuesti Venemaa osaks, keegi neid ei anastanud nad tegid seda vabatahtlikult kasutades enesemääramise õigust.

  3. Ele 2 kuud ago
    Reply

    Mina ei mõista seda üldse. Raske on astuda EL-u sest tuleb täita mitmesuguseid nende nõudmisi ja paistab et veel raskem on sealt välja saada. Mina leian et Inglismaa teeb õigesti et lahkub ja saab vabaks. Pole vaja toppida oma nina teiste riikide siseasjadesse sest meist ei olene midagi nagunii. minule meeldivad vabad riigid kes otsustavad ise mis neile hea on.Meie inimesed pole küll selal olemisest rikkamaks saanud, vaesus aina kasvas. Muidugi see on rohkem meie reformistliku valitsuse viga aga ega Brüssel pole ka aidanud. Seal tegeldakse peamiselt Venemaa-vastase tegevusega.

  4. Brittidele 2 kuud ago
    Reply

    tuleb anda sunduslik võimalus sellest tobedast liidust lahkuda leppeta. Las suhtlevad edaspidi Eesti ja teiste liiduvabariikidega nagu praegu Norra, Islandi, Helvetia, Jaapani, USA, Austraaliaga. Seega mitte mingit ajapikendust selles totataks liidus, las vabanevad KOHE.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.